Saksa karmikarvaline linnukoer

Saksa karmikarvaline linnukoer
GermanWirehrPtr1 wb.jpg
FCI standard nr 98
Rühm 7: seisukoerad
Alarühm 1: kontinentaalsed seisukoerad
Alajaotis 1: hagija tüüp
Standard nr 98   23.10.2002 (en et)
Päritolumaa  Saksamaa
Kohalik nimi Deutsch Drahthaar
Alias(ed) Deutscher Drahthaariger
Drahthaar
Töökatsed jah
Kasutus jahikoer
Tunnused
Turja kõrgus 63–68 cm (isane)
58–65 cm (emane)[1][1]
Pikkuse indeks 100–105 (isane)
102–106 (emane)[1]
Kaal 23–32 kg
Eluiga 9–12 aastat[2][3]
Koer (Canis lupus familiaris)

Saksa karmikarvaline linnukoer on Saksamaalt pärinev koeratõug.

Saksa karmikarvaline linnukoer sarnaneb välimikult Saksa lühikarvalise ja Saksa pikakarvalise linnukoeraga.[1]

Sellele tõule on iseloomulikud habe, vuntsid, karvapuhmad kulmudel ja koonul.[1]

AjaluguRedigeeri

Saksa karmikarvaline linnukoer on karmi karvaga seisukoer, kes saadi 19. sajandi lõpul alanud aretusliku algatuse tulemusel (griffon korthals) ja mille aluseks oli Hegewaldi (Zedlitzi ja Neukirchi vabahärra Sigismund) idee kohaselt sadakonna aasta jooksul toimunud suunatud aretusega kindla närvikavaga ja kasutamiskõlblike traatkarvaliste saksa jahikoerte loomine. Põhimõttel „läbi katsetuste tüübini“ ja aretusvabaduse järjekindla järgimisega saksa lühikarvalisele linnukoerale karmikarvaliste vormide (puudelpointer, griffon korthals, saksa karmikarvaline linnukoer) vere lisamisega loodi lühikese aja jooksul jahikoer, kes suurepäraselt tõestas ennast praktilise ja ilmastikukindla karvkattega ning mitmekülgsusega kõikidel jahialadel. Nende omaduste tõttu on saksa karmikarvalisest linnukoerast mõne aastakümne jooksul saanud armastatuim ja väärtustatuim tõug suurekasvuliste jahikoerte hulgas Saksamaal ja veel paljudes maades.[4]

VälimusRedigeeri

Suursuguse üldilmega seisukoer, kõva ja nahka täielikult kaitsva karvkattega, tähelepaneliku ja energilise ilmega. Tema liigutused on jõulised, pika ulatusega, sujuvad ja harmoonilised.

Kerepikkus ja turjakõrgus peavad olema võimalikult sama suured. Kerepikkus võib turjakõrgust kuni 3 cm võrra ületada.

KäitumineRedigeeri

Stabiilne, juhitav, tasakaalukas, ilma ulukikartuseta, mitte paugukartlik, arg ega agressiivne.[4]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Koer (koost. A. Essenson), Tallinn: Valgus, 1985, lk 218.
  2. "Individual Breed Results for Purebred Dog Health Survey". The Kennel Club. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. august 2013. Vaadatud 19. juulil 2017.
  3. Proschowsky, H. F.; Rugbjerg, H.; Ersbøll, A. K. R. (2003). "Mortality of purebred and mixed-breed dogs in Denmark". Preventive Veterinary Medicine. 58 (1–2): 63–74. DOI:10.1016/S0167-5877(03)00010-2. PMID 12628771.
  4. 4,0 4,1 FCI (29. detsember 2000). "saksa karmikarvaline linnukoer" (PDF). kennelliit.ee. Vaadatud 17.04.2022.

VälislingidRedigeeri