Süvari Aleksander

Süvari vaga Aleksander, ka Sviri Aleksander ja Aleksander Svirski (1448–1533) oli munk ja kloostriülem. Teda austatakse õigeusu kirikus pühakuna, tema mälestuspäevad on 17. aprill ja 30. august.

Süvari Aleksander. 17. sajandi ikoon. Varssavi Rahvusmuuseum
Süvari Aleksandri imeline nägemus Kolmainsusest. 17. sajandi ikoon

Süvari Aleksander on üks kolmest Aleksandri-nimelisest pühakust, kellele on pühitsetud Tartu Pühade Aleksandrite kirik.

Eluloolist muuda

Ta sündis talupoja perekonnas Novgorodi vabariigis Laadogast ida pool ja ristiti nimega Amos. 19 aasta vanusena läks ta mungaks Valamo kloostrisse. 1487. aastal erakuna metsas elades ilmus talle nägemus, mis käskis ehitada puust kabelid Kolmainsuse ja Issanda muutmise auks Roštšinskoje järve kaldale Sviri jõe lähedale. Need olid tulevase Kolmainsuse kloostri esimesed ehitised. 1506. aastal määras Novgorodi peapiiskop Serapion ta selle kloostri ülemaks (nüüdne Aleksander Svirski klooster).

Süvari Aleksander sai tuntuks oma õiglase ja vaga elu poolest ning imetegijana ja nägemuste nägijana. Ta kanoniseeriti pühakuks 1547. aastal.

Pühaku säilmed leiti 1641. aastal ja pärimuse järgi olid need kõdunemata[1].

Viited muuda

Välislingid muuda