Süütegude kogum

Süütegude kogum on teo kirjeldus, mis vastab mitmele süüteokoosseisule.

Süütegude kogumi moodustamine

Süütegude kogum moodustub subsumeerimise abil ja nii otsustatakse kogumi olemasolu või selle puudumine. Kui isik on pannud toime mitu süütegu, siis tuleb otsustada, milliste koosseisude alla tegu paigutub. Teo koosseisu alla paigutamine sõltub omakorda sellest, kas teos on näha ühte või mitut süütegu. Kogumite liitmine karistuse mõistmisel otsustatakse pärast seda, kui on tuvastatud kogumi olemasolu (või siis selle puudumine). Seega on süüteo kogumi küsimus eelkõige karistusseaduse kohaldamise küsimus.

Ideaalkogum

Ideaalkogum on süüteo kogum, mille korral täidab isik ühe teoga mitu eraldi süüteokoosseisu. Ideaalkogumi moodustav tegevus on kogumina kantud ühisest tahtlusest ja kujutab endast ühtset tegu (seega teoainsust). Ideaalkogumi korral subsumeeritakse toime pandud tegu kõikide esinevate süüteokoosseisude järgi. Karistus määratakse isikule aga vaid ühe seadussätte alusel – selle, mille korral on ette nähtud raskeim karistus. Ideaalkogumi teod peavad kokku langema vähemalt osaliselt ehk ühel teol ei pea olema kõiki kogumi moodustavate koosseisude tunnuseid.

Reaalkogum

Reaalkogum on süüteo kogum, mille korral on isik pannud toime mitu süütegu ja need teod vastavad karistusseaduse erinevatele koosseisudele. Reaalkogumi puhul on seega tegu teomitmusega. Teomitmuse korral näeb objektiivne kõrvaltvaataja tegusid eraldiseisvatena. Kui asjaoludest nähtub, et tegusid on mitu, siis tuleb eeldada teomitmust.

Ehtne kogum ja mitteehtne kogum

Ehtne kogum on süütegude kogum, mille korral täidab toime pandud tegu mitu süüteokoosseisu. Sellisel juhul subsumeeritakse tegu nende süütegude alla. Mitteehtne (ehk näivkogum) on aga süütegude kogum, mille korral on toime pandud küll mitu tegu, kuid õiguslikult vaadeldakse neid ühe teona. Kuigi mitteehtsa kogumi teod subsumeeritakse ühe koosseisu alla, eristatakse, kas mitu tegu vastavad ühele või mitmele koosseisule.

Mitme teo vastamine ühele koosseisule

Juhtumid, mille puhul isik paneb toime mitu tegu, kuid täidab ainult ühe koosseisu, on järgmised: korduvus, jätkuv süütegu, vältav süütegu ja ühe koosseisu mitu alternatiivi.

Kuivõrd on olemas koosseise, mis eeldavad korduvaid tegusid (näiteks piinamine kui järjepidev vägivallategu), siis korduvuse puudumine sellisel juhul tähendab ka koosseisu puudumist.

Kogumi moodustumine on välistatud ka jätkuva süüteo korral. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud ja sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu, reeglina toimub see lühikese ajavahemiku jooksul. Erand on aga järkjärguline koosseisu täitmine.

Vältavat süütegu iseloomustab õigusvastase olukorra loomine ja selle säilitamine. Vältav süütegu võib olla näiteks inimese pikaaegne kinnihoidmine. Erinevad koosseisu täitvad teod, näiteks inimese kinnisidumine ja seejärel ruumi sulgemine, ei moodusta kogumit.

Kogum ei moodustu ka juhul, kui ühe koosseisu puhul kaasnevad ühe aktiivse teoga paratamatult ka koosseisu piiridesse jäävad teised, passiivsed teod. Sobilik näide on narkootilise aine omandamine, mille elukohta toimetamise korral täidab isik ainet vallates ja vedades ka teised koosseisutunnused.