Rotuma keel
Rotuma keel on Rotuma saarel räägitav keel, mis kuulub austroneesia keelte hõimkonda, kesk-ida-austroneeesia keelkonda, okeaania keelte perekonda ja polüneesia keelte hulka.[1][2] Erinevatel andmetel räägib rotuma keelt 2800 – 9000 inimest (UBSi 1991. aasta uuringu järgi 9000, J. Vamarasi 1990 aasta uuringu järgi 2500 Rotuma saarel ja 300 mujal maailmas). Rotuma kuulub ohustatud keelte hulka.[3]
| Rotuma keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Rotuma saar |
| Kokku kõnelejaid | 2800–9000 (1990–1991) |
| Keelesugulus |
|
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | rtm |
Ortograafia
muudaRotuma keel kasutab ladina tähti. Keele tähestikus on üks konsonant, mida eesti keeles ei ole ja vokaalidele on võimalik lisada diakriitikuid, mis muudavad nende hääldust.[4]
Konsonandid
muudaHääldus on samasugune nagu eesti keeles, kui pole teisiti märgitud.
| Täht | Hääldus |
|---|---|
| f | |
| h | |
| g | 'ng' sõnas king |
| j | 'tš' sõnas tšintšilja |
| k | |
| l | |
| m | |
| n | |
| p | |
| r | |
| s | |
| t | |
| v | |
| ʽ | kõrisulghäälik sõna mkm keskel |
ʽ on lisakonsonant rotuma keeles, mille kirjapilt näeb välja nagu tagurpidi ülakoma.
Vokaalid
muudaNeid hääldatakse väga sarnaselt sellega, kuidas eesti keeles samu vokaale hääldatakse.
- a
- e
- i
- o
- u
Diakriitikud
muuda- Kriips tähe peal (ā, ē, ī, ō, ū) näitab, et häälikut tuleb hääldada pikemalt kui tavaliselt.
- Täpid tähe peal (ä, ö, ü) muudavad vokaale samamoodi nagu eesti keeles ning nende hääldus sarnaneb samuti väga eesti keele täpitähtede hääldusega.
- Häälikule a võib lisada täpi tähe kohale või alla (ȧ, ạ). Häälik ȧ sarnaneb eesti keele e ja ä seguga, häälik ạ sarnaneb eesti keele a ja o seguga.[4]
Morfoloogia
muudaLõpetatud ja lõpetamata vorm
muudaRotuma keeles on nähtus, mida on nimetatud erinevate lingvistide poolt „lõpetatud ja lõpetamata“ või „pikaks ja lühikeseks“ vormiks. Sellist nähtust ei eksisteeri mitte üheski teises keeles. Igal sõnal (välja arvatud lühikesed sõnad nagu eessõnad või sidesõnad) on rotuma keeles kaks vormi – lühike ja pikk. Üldiselt kasutatakse lühikesi vorme tihemini. Verbid, millel ei ole sufiksit, on alati lühikeses vormis. Pikka vormi kasutatakse näitamaks, et sõna on mitmuses ja definiitne.[5]
Pika vormi lühikeseks tegemiseks on kolm võimalust:
- Kui pika vormi kaks viimast vokaali on samad (mamasa, Fiti) või viimane vokaal on o või u (laʽo, rako, tạku), siis viimane vokaal jäetakse lühikeses vormis ära (mamas, Fit, laʽ, rak, tạk).
- Kui viimane vokaal on i (vạhi, hoʽi, futi), siis i-häälik kaob ära ja eelviimane vokaal muudab oma hääldust, mida märgitakse diakriitikute abil. 'A muutub ȧ-ks (vȧh), o muutub ö-ks (höʽ) ja u muutub ü-ks (füt).
- Kui viimane vokaal on a (hoʽa, ʽepa, maʽpiga), siis viimane vokaal ja konsonant vahetavad kohad (hoaʽ, ʽeap, maʽpiag).
Kõik lühikesed vormid lõpevad konsonandiga (välja arvatud need, mille pikk vorm lõpeb kahe vokaaliga) ja lühikesed vormid on pikkadest alati ühe silbi võrra lühemad.[5]
Eitus
muudaEitus on rotuma keeles kaheosaline ja ümbritseb verbi või väidet, mida eitatakse. Kui sündmus toimub olevikus või minevikus, siis on need kaks osa kat + ra, kui sündmus toimub tulevikus, siis kal + ra. Nendel sõnadel ei ole eraldi tähendust ja mõni kord võib ra lause lõpust ära jätta.
- Ia kat fäeag hoiʽȧk ra se irisa. (Ta ei rääkinud nendega enam.)
- Ia kal fäeag hoiʽȧk ra se irisa. (Ta ei räägi nendega enam (tulevikus).)
Erinevus on sõnaga pa (tahtma), mis on alati eitussõnade ees:
- Gou pa kat rak ra. (Ma ei taha õppida.)[6]
Asesõnad
muudaRotuma keeles on rohkem asesõnu kui eesti keeles. Kui eesti keeles on asesõnad esimeses, teises ja kolmandas isikus, siis rotuma keeles on esimene isik jagatud kaheks – inklusiivne (meie, kaasa arvatud sina) ja eksklusiivne (meie, välja arvatud sina). Rotuma keeles on lisaks veel asesõnad juhuks, kui räägitakse täpselt millestki/kellestki kahest (kaksus).
Peaaegu kõikidel asesõnadel on rotuma keeles samuti kaks vormi (midagi sarnast nimisõnade pika ja lühikese vormiga), allolevates tabelites on ainult lühike vorm, mida kasutatakse palju tihemini kui pikka vormi.[7]
| Ainsus | Kaksus | Mitmus |
|---|---|---|
| gou (mina) | ‛itar (meie kahekesi, sina kaasa arvatud)/ ‛ạmiar (meie kahekesi, välja arvatud sina) |
‛is (meie kõik, kaasa arvatud sina)/ ‛ạmis (meie kõik, välja arvatud sina) |
| ‛äe (sina) | ‛aur (teie kaks) | ‛aus (teie kõik) |
| ia (tema) | iria (nemad kaks) | iris (nemad kõik) |
Kõikidel kaksuse asesõnadel on sees täht r, mis tuleb sõnast rua (kaks), kõikidel mitmuse asesõnadel on sees täht s.
Rotuma keeles on ka omastavad asesõnad, mis kõik hakkavad häälikuühendiga ‛o[7]:
| Ainsus | Kaksus | Mitmus |
|---|---|---|
| ‛oto (minu) | ‛otar (meie kahe, kaasa arvatud sinu)/ ‛otomiar (meie kahe, välja arvatud sinu) |
‛os (meie kõigi, kaasa arvatud sinu)/ ‛otomis (meie kõigi, välja arvatud sinu) |
| ‛ou (sinu) | ‛omuar (teie kahe (oma)) | ‛omus (teie kõigi) |
| ‛on (tema (oma)) | ‛oria (nende kahe) | ‛oris (nende kõigi) |
Arvsõnad
muuda| üks | tā |
| kaks | rua |
| kolm | folu/fol |
| neli | häke/häk |
| viis | lima/liam |
| kuus | ono/on |
| seitse | hifu/hif |
| kaheksa | vạlu/vạl |
| üheksa | siva/siav |
| kümme | saghulu/saghul |
Rotuma keel kasutab kümnel põhinevat numbrisüsteemi, seega näiteks üksteist on ʽkümme ja üks’ (saghul ma tā), kaksteist on ʽkümme ja kaks’ (saghul ma rua) jne. Rotuma keele eriliseks nähtuseks on sõnad, mida kasutatakse lugemaks kindlaid söödavaid asju, näiteks katoʽa (100 (ükskõik millist) kala), kiu (1000 jamssi või taro); mõned erisõnad eksisteerivad koos tavaliste nimisõnadega, näiteks niu asoa (kaks kookospähklit), puak savaʽa (kümme siga/lehma/kana/muna).[8]
Süntaks
muudaPeamised sidesõnad[9]:
- ma – ja, ja siis
- ne – või (kasutatakse ka mujal teistes tähendustes)
- ka – aga, kui
Erinevalt paljudest teistest Vaikse ookeani piirkonna keeltest, on rotuma keeles on SVO (subjekt-verb-objekt) sõnajärg.[10]
Keelenäide
muuda| Terȧn het, ta kạmit mösmös lelei 'e mȧl ne magkō hūut, | Üks päev magas koer sügavalt mango puu all, |
| ka ta pusit 'esa la leuag ma 'ȧf so ma se feu 'on kȧm ta. | kui tuli kass ja hammustas koera sabast. |
| Kȧm ta ne mamaf se' ma, ma auau a'ti' 'e rēko rū ta. | Koer ärkas üles ja haukus valjult valust. |
| Ia 'io kạl'ȧk se' ka ia kat räe ra se ta le'et. | Ta vaatas ringi, aga ei näinud kedagi. |
| Ka ia 'esa la a'fạia rue ne rau 'ại 'e 'on rere, | Järsku kuulis ta lehtede kahinat enda kohal, |
| Ka ta liot tō tape'im: | ja häält ütlemas: |
| Ka sei tä feu luka? | Kellel on lühike saba? |
| Kȧm ta hoi 'e feke, ka tes ta ia la rē? | Koer oli väga kuri, aga mida ta teha sai? |
| Ia ȧs'ȧk la lak 'ại hū ta, ka ia kat pō'ia ra. | Ta proovis ronida puu otsa, aga ei suutnud. |
| Ia let'ȧk ia se rā 'el'el pau heta, ka ia kat lȧf ra sin. | Ta proovis hüpata lähimale oksale, aga ei ulatunud selleni. |
| Kȧm ta fạiȧk ka hoi 'e feke, ma tä ia päe'ȧk sio ia, ma kamat ouou, | Koer oli väsinud ja kuri ja ta istus maha ja hakkas nutma, |
| ka ne le pusi makmak a'sanenem kikia: | samal ajal kui kass jätkas oma ebaviisakat laulmist: |
| Ka sei tä feu luka?[11] | Kellel on lühike saba? |
Viited
muuda- ↑ EKI maailmakeelte loend, kasutatud 17.11.13
- ↑ Ethnologue, kasutatud 17.11.13
- ↑ Ethnologue, kasutatud 17.11.13
- ↑ 4,0 4,1 Northeastern Illinois University, alphabet, kasutatud 17.11.13
- ↑ 5,0 5,1 Northeastern Illinois University, complete/incomplete, kasutatud 17.11.13
- ↑ Northeastern Illinois University, negation, kasutatud 17.11.13
- ↑ 7,0 7,1 Northeastern Illinois University, pronouns, kasutatud 17.11.13
- ↑ Northeastern Illinois University, counting, kasutatud 17.11.13
- ↑ Northeastern Illinois University, conjunctions, kasutatud 17.11.13
- ↑ Wikipedia. Rotuman language, kasutatud 17.11.13
- ↑ Northeastern Illinois University, story, kasutatud 17.11.13
Välislingid
muuda |
Vikisõnastiku kategooria: Rotuma keel |