Tartu eraülikool

Tartu eraülikool (Tartu eraülikooli kursused, Mihhail Rostovtsevi eraülikool, ladina keeles Universitas Privatissima Jurjevensis) oli aastail 1908–1918 Tartus tegutsenud kõrgem õppeasutus.

Eraülikooli hoone 1908

Eraülikool loodi Mihhail Rostovtsevi algatusel pärast seda, kui naised kaotasid õiguse saada Tartu ülikooli vabakuulajaiks. Seetõttu oli enamik kuulajaid naised. Eraülikooli võis astuda ilma eelneva keskhariduseta, samuti ei kehtinud seal piiranguid juutide vastuvõtmisele.

Eraülikoolil oli arsti- ja füüsika-matemaatikateaduskond ning kokku 3872 kuulajat. Direktorid olid:

• 1908–1913 Mihhail Rostovtsev
• 1913–1914 V. Rubaškin
• 1914–1917 V. Kurtšinski
• 1917–1918 Aleksander Paldrok

Eraülikooli tegevus lõppes 1918. aastal. 1920. aastal annetati sisustus ja õppevahendid Tartu Ülikoolile, enamik hooneid jäi Mihhail Rostovtsevile.

Kirjandus

• Tartu eraülikool 1908–1918, kus tohtisid käia ka naised. Eesti Päevaleht, 23. september 1972, nr. 73, lk. 4.

Välislingid

• Tartu eraülikool Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis
• Rostavtsevi eraülikooli hoone
• Universitas privatissima Jurjevensis