Rossotrudnitšestvo
Rossotrudnitšestvo (vene keeles Россотрудничество) ehk täieliku nimetusega SRÜ Riikide Küsimuste, Välismaal Elavate Kaasmaalaste ja Rahvusvahelise Humanitaarkoostöö Föderaalagentuur (vene keeles Федеральное агентство по делам Содружества Независимых Государств, соотечественников, проживающих за рубежом, и по международному гуманитарному сотрудничеству) on Venemaa välisministeeriumi jurisdiktsiooni all tegutsev Venemaa föderaalagentuur.
Ajalugu muuda
Rossotrudnitšestvo loodi Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi ukaasiga 6. septembril 2008. Agentuur peab ennast 1925. aastal Nõukogude Liidus loodud Üleliidulise Välismaaga Kultuurisidemete Arendamise Organisatsiooni (VOKS) järeltulijaks, mis aastatel 1994–2008 kandis nime Roszarubežtsentr. Tegemist oli sisuliselt vaid nimemuutmisega, uus agentuur võttis üle Roszarubežtsentri tegevuse 77 riigis. Vastavalt Venemaa presidendi 2013. aasta dekreedile kasvab agentuuri eelarve 2 miljardist rublast (24 miljonit eurot) 2013. aastal 2020. aastaks 9,5 miljardi rublani (113,8 miljonit eurot), millega agentuur hakkab saama 0,1% Venemaa SKPst.[1] Fondi Russki Mir tegevdirektori Vladimir Kotšini sõnul seisneb erinevus nende fondi ja Rossotrudnitšestvo vahel seisneb selles, et esimene neist „teeb Venemaa poliitilistele seisukohtadele ametlikku propagandat. Russki Mir tegeleb vene keele ja kultuuri populariseerimisega."[2]
2020. aasta alguses on tal 95 esindust maailma 80 riigis: 72 vene teadus- ja kultuurikeskust 62 riigis ja 23 esindust 21 Venemaa saatkonnas.[3] Balti riikidest on tal ainsana esindus Leedus Vilniuses asuva Venemaa suursaatkonna juures.[4] Eestile lähim esindus on Helsingis, kus see tegutseb 1977. aastast.[5]
2017. aastast on agentuuri juhataja Eleonora Mitrofanova.
Kriitika muuda
Eesti Kaitsepolitsei hinnangul mängib Rossotrudnitšestvo võtmerolli Venemaa riiklikus nn pehme jõu poliitikas.[6] Suurbritannia juhtiva rahvusvaheliste suhete mõttekoja Chatham House raporti kohaselt on Rossotrudnitšestvo Venemaa välispoliitikas peamine instrument, millega konsolideeritakse välismaal olevaid Venemaa-sõbralikke organisatsioone ja levitatakse Kremli narratiivi.[7]
Viited muuda
- ↑ Dr. Andrew Foxall "The Kremlin’s Sleight of Hand: Russia’s Soft Power Offensive in the UK" - Russia Studies Centre Policy Paper No. 3 (2015), 7.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. veebruar 2020. Vaadatud 16. veebruaril 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2020. Vaadatud 16. veebruaril 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2020. Vaadatud 16. veebruaril 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. veebruar 2020. Vaadatud 16. veebruaril 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Kaitsepolitseiamet. Aastaraamat. 2013. Lk. 5
- ↑ Orysia Lutsevych "Agents of the Russian World: Proxy Groups in the Contested Neighbourhood" - Chatham House. The Royal Institute of International Affairs. Russia and Eurasia Programme. 14.04.2016. Pp. 10