Rokantiškės
Rokantiškės (poola keeles Rekanciszki) on Vilniuse linnaosa, mis asub linna idaosas Naujoji Vilnia valla territooriumil. Rokantiškės piirneb idas Naujoji Vilniaga, lõunas Kučkuriškėsega, edelas Lyglaukiaiga, läänes Sapieginėga, loodes Mileišiškėsega ja kirdes Didieji Pupojaiga.
Linnaossa jäävad Ažuolija parkmets ja Rokantiškėse parkmets, seal asub Rokantiškėse kalmistu. Linnaosa lõunapoolsem osa jääb Pavilniai regionaalparki, sealhulgas Ancučiai maastikukaitsealale.[1]
Keeleteadlane Jonas Jurkštas arvab, et linnaosa nimi tuleneb isikunimest, millele viitab lõpp -iškės. 1795. aastal kasutati nimekuju Rakancizski.[2]
Rokantiškėses asuvad Rokantiškėse linnuse varemed. Legendi kohaselt olevat selle rajanud XII sajandil vürst Alšis. Sealsed vürstid rajanud hiljem Halšany lossi. 1530. aastal läks linnus Bona Sforza valdusse, 12 aastat hiljem rajati linnuse juurde ka kirik. XVI sajandil oli ala Goštautaste valduses, XVII sajandil said ala omanikus Pacid. 1636. aastal rajati sinna paberivabrik. 1655. aastal põletasid Vene väed maha nii linnuse kui ka kiriku, hiljem neid enam ei taastatud. Linnuse ümbruskond oli linnaõigustega, kuigi ametlikult see linn ei olnud. XVI sajandil mainiti ka linnuse juures asuvat mõisa.[3]
1798. aastal on mainitud linnuse kohale rajatud mõisa ja küla, kus oli 146 elanikku. Mõis kuulus Pacidele, hiljem Sapiehadele, veel hiljem sai sellest riigimõis. XIX sajandil eraldati sealse mõisa idapoolsed alad Naujoji Vilnia rajamiseks. Mõis ise läks tsaarile lojaalse Pusłowskite pere valdusse. 1931. aastal oli Rokantiškėse aiandi alal 28 elanikku.[4] 1968. aastal ühendati Rokantiškėsega Kloniai küla.[5]
-
Rokantiškės -
Linnuse varemed -
Linnaossa jäävad mitmed aianduskooperatiivid
Viited muuda
- ↑ https://www.geoportal.lt/map/
- ↑ Jurkštas, Jonas. Vilniaus vietovardžiai. – Vilnius, 1985, lk.12, 38.
- ↑ Vilnijos vartai
- ↑ Wykaz miejscowości Rzeczypospolitej Polskiej, Kd. 1, Warszawa 1938.
- ↑ Rokantiškės. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XX (Rėv-Sal). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2011