Ava peamenüü
Rohunepp

Rohunepp (ld Gallinago media, ingl great snipe) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (2012).

Eestis on ta ebaühtlaselt levinud harv haudelind. [1] Kaalub keskmiselt 160–190 g, pikkus on 26–30 cm, tiiva siruulatus 43–50 cm.[2]

Rohunepp on pruunikirju sulestiku, valge kõhualuse ja pika sirge nokaga lind. Tiiva- ja sabasulgede otsad on valged. Emas- ja isaslinnu muster on väga sarnane, aga isastel on üldjuhul pikemad sabasuled, kus on rohkem valget värvi.

Emased rohunepid on isaslindudest tavaliselt tunduvalt suuremad.[3]

ToitumineRedigeeri

Peamiselt kuuluvad rohunepi toiduvalikusse erinevad vihmaussiliigid, aga ta sööb ka kõva kestaga tigusid, putukavastseid

ja -valmikuid ning sootaimede seemneid. [4]

ElupaikRedigeeri

Rohunepp ehitab pesa maapinnale.[2]

EluigaRedigeeri

Rohunepid elavad üldjuhul 4-aastaseks, pikim teadaolev eluiga on 14 aastat. [5]

LevikRedigeeri

Rohunepp rändab peamiselt öösiti ja on pikamaarändur.[2]

Rohunepi populatsiooni suurusest on vähe teada. Tema arvukust hinnatakse 118 000 – 1 051 000 isendile.

Euroopa populatsiooni suuruseks hinnatakse 125 000 – 291 000 suguküpset isendit.

Rohunepi populatsioon väheneb. Euroopa asurkond on viimase kolme põlvkonna jooksul vähenenud 5–15%.

Rohunepp pesitseb Venemaal, Valgevenes, Skandinaavias, Soomes, Ukrainas ja Baltimaades.

Rohunepp on rändlind, kes suundub alates augusti algusest talvituma üle Sahara kõrbe Aafrikasse.[5]

OhustatusRedigeeri

Rahvusvaheline Looduskaitseliit on rohunepi klassifitseerinud ohulähedaseks liigiks.[5]

Populatsiooni vähenemise peamisteks põhjusteks peetakse elupaikade kadumist ja halvenemist ning ülemäärast jahikoormust,

samuti liiga suurt turismikoormust, kliima muutumist, liigset häirimist, mis kaasneb pesitsusaladel kalastamisega ja põlluharimise

intensiivistumist. [6]

PesitsemineRedigeeri

Rohunepp pesitseb korra aastas mai algusest kuni juuli alguseni ja teeb seda üksinda. See tähendab, et isaslind ei osale järglaste kasvatamisel ja puutub emaslinnuga kokku vaid paaritumise ajal.[6]

Rohunepi bioloogiaRedigeeri

Rohunepp toitub üksi või väikeste rühmadena peamiselt kaitsva pimeduse varjus, sondeerides oma pika sirge nokaga mudast maapinda või madalat vett. [4] Rohunepp käitub pesitsusajal väga huvitavalt. Pärast päikseloojangut kogunevad isaslinnud emaste tähelepanu võitmiseks kõrgendikule võistlema, kus nad välgutavad kordamööda oma valgeid sabasulgi. Paaritumiseks külastavad emaslinnud mänguplatsi ja valivad endale välja meelepärase isaslinnu. Emased eelistavad neid isaslinde, kel on rohkem valgeid sabasulgi. Paaritumine toimub enamasti mänguplatsi keskel.[3]

Huvitavaid fakteRedigeeri

Rootsi teadlased on leidnud, et rohunepid lendavad rändel peatumata ligi 6760 km kiirusega 96,5 km/h. On imelik, et nad lendavad üle maismaa, kus saaks puhkamiseks ja söömiseks peatusi teha, kuid nad peatu kordagi enne sihtkohta.

Arvatakse, et rohunepp on pikkade vahemaade läbimisel kiireim lind maailmas.[7]

ViitedRedigeeri

  1. L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 252
  2. 2,0 2,1 2,2 Šveitsi ornitoloogiainstituut. "Great Snipe". Vaadatud 14. veebruar 2018.
  3. 3,0 3,1 Arkive. "Great snipe (Gallinago media)".
  4. 4,0 4,1 del Hoyo, J., Elliott, A. and Sargatal, J. (1996). Handbook of the Birds of the World. Vol. 3 : Hoatzin to Auks. Barcelona: Lynx Edicions. 
  5. 5,0 5,1 5,2 IUCN. ""Gallinago media."". 2018.
  6. 6,0 6,1 Datazone. "Great Snipe, Gallinago media".
  7. Planet Earth Online in EARTH. "Great snipe is the fastest migratory bird ever discovered". Mai 31, 2011.

VälislingidRedigeeri