Riigi järjepidevus

Riigi järjepidevus (ingl state continuity) on tähendab riigi identiteedi rahvusvahelise õiguse subjektina püsimist hoolimata põhiseadusevastastest või vägivaldsetest võimumuutustest. Riigi järjepidevuse teooria kohaselt jääb riigile tema endine õiguslik identiteet koos õiguste ja võetud kohustustega.[1]

Õigusteoreetiline mõiste ja probleem muuda

Riigi järjepidevuse määratlus on tihedalt seotud riigi lõppemise ja tema olemasolu alguse määratlustega.[2] Järjepidevuse üle arutledes uuritakse, kas jätkunud on vana riik koos oma endiste õiguste ja kohustustega või tekkinud uus. Küsimuse praktiline olulisus seisneb subjekti positsiooni, õiguste ja kohustuste määramises. Uus riik ei vastuta vana toime pandud õigusrikkumiste eest ega kanna vana riigi tehtud deklaratsioonidest ja sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi.

Riigi järjepidevuse probleemi praktikas rahu ja stabiilsuse perioodil ei esine. Et küsimuse esitamine oleks põhjendatud, peab alati olema toimunud mingisugune järsk struktuurne muutus riigis.[3]„/---/ šokk peab olema riigikorra ja ühiskonna jaoks piisavalt raputav, et riigi püsimist kahtluse alla seada.“[4].

Definitsioon muuda

Riigi järjepidevuse mõiste on eeltoodud definitsiooni kohaselt lahutamatu riigi identiteedist, üks neist ei saa eksisteerida teiseta. Riigi järjepidevuse ja identiteedi defineerimisel tuleb silmas pidada, et mõiste juriidilisel defineerimisel jäetakse kõrvale materiaalne aspekt ja identiteedi defineerimine väljaspool õiguslikku identiteeti[3] ning et „teiseks on igasugune legaalse identiteedi definitsioon mingis ulatuses relatiivne.“[5].

Eelnevat arvesse võttes võib riigi õiguslikku identiteeti defineerida kui tema rahvusvahelisest konventsionaalsest ja tavaõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste summa ning riigi järjepidevus kui riigi õigusliku identiteedi dünaamiline predikaat. See võtab peale ruumilise, isikulise ja materiaalse valiidsuse sfääri arvesse ka riigi eksistentsi ajalist mõõdet[6][7].[3] Dünaamilise predikaadi mõistet võib riigi järjepidevuse näitel lahti seletada nii: see tähendab, et riik („subjekt“, „õigussubjekt“ või ka „õigusliku identiteedi kandja“) kestab, kandes õigusi ja kohustusi, millest moodustub tema õiguslik identiteet.

Õiglusjärglus ja järjepidevus muuda

Et kohustused ja õigused rahvusvahelises kogukonnas on vahetult seotud subjekti õigusliku identiteediga ning seeläbi rahvusvahelise positsiooni ja selle püsivusega, eristatakse rahvusvahelises õiguses õigusjärglust ja järjepidevust.

Riigi õigusjärglus (suktsessioon, ingl succession) tähendab varasema riigi (ingl predecessor State) hävimist[8] ja tema asemel tema järglasriikide (ingl successor state) samadesse õigussuhetesse astumist. Riikide õigusjärglust rahvusvahelistes lepingutes käsitlevas Viini konventsioonis defineeritakse riigi õigusjärglus järgmiselt (artikkel 2 lõige 1 punkt b):

„b) riikide õigusjärglus – ühe riigi asendamine teisega teatava territooriumi välissuhete eest vastutajana“.

Järjepidevus (kontinuiteet, riigi samasus) toob kaasa eelduse, et eelnevad õigussuhted jäävad alles olenemata toimunud muutusest. Senise õigussubjekti olemasolu jätkub ja tema identiteet on endine.[8]

Viited muuda

  1. Currie, J.H. 2008. Public international law (2. edition). Toronto: Irwin Law Inc.
  2. Marek, K. 1968 [1954]. Identity and continuity of states in public international law (2. väljaanne). Geneva: Librairie Droz.
  3. 3,0 3,1 3,2 Marek, K. 1968 [1954].
  4. Marek, K. 1968 [1954], lk 4
  5. Marek, K. 1968 [1954], lk 5.
  6. Kelsen, Hans. 1925. Allgemeine staatslehre. Berliin: J. Springer, 1925.
  7. Kelsen, H. 1945. General theory of law and state. Cambridge, Massachusetts: Harvard University Press.
  8. 8,0 8,1 Mälksoo, L. 2005. Nõukogude anneksioon ja riigi järjepidevus: Eesti, Läti ja Leedu staatus rahvusvahelises õiguses 1940. a. – 1991. a. ja pärast 1991. a: uurimus pingest normatiivsuse ja võimu vahel rahvusvahelises õiguses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.