Revalische Post-Zeitung

Revalische Post-Zeitung (kuni 1699 Revalsche Post-Zeitung; "Tallinna Posti-Ajaleht") oli Rootsi aja viimastel aastatel 1689–1710 Tallinnas (Revalis) ilmunud saksakeelne ajaleht.^[1] Selle asutaja ja ühtlasi ka toimetaja (aastani 1707) oli Carl Philipp Grubb.^[2]

Mõnede ajaloolaste hinnangul võis Revalsche Post-Zeitung olla esimene tänapäeva Eesti alal trükitud ajaleht.^[1] Teiste, kaudsemate oletuste põhjal peetakse esimeseks Eestis ilmunud ajaleheks siiski juba aastatel 1675–1678 ilmunud nädalalehte Ordinari Freytags Post-Zeitung, kuid viimase puhul ei ole siiani kindlalt teada, millises tolleaegses Rootsi Läänemereprovintsis seda ajalehte välja anti.^[1]

Reval(i)sche Post-Zeitungit ilmus kokku ligikaudu 2200 numbrit, millest teadaolevalt on vaid 144 tänaseni säilinud.^[1] Leht ilmus kuni aastani 1710, mil Põhjasõja käigus langes Tallinn ja kogu ülejäänud Eesti Venemaa tsaaririigi ülemvõimu alla.

Säilinud numbritest ilmneb, et lehte trükiti kaks korda nädalas ning see ilmus esmaspäeviti ja neljapäeviti.^[1] Reval(i)sche Post-Zeitung oli tüüpiline varauusaegne ajaleht, mille sõnumid vahendasid vähemalt kuni Põhjasõja puhkemiseni 1700. aastal eelkõige infot mujal Euroopas toimuva kohta.^[3]

17. sajandi ajalehtede uudisteedastus oli reeglina orienteeritud välisuudistele, st sündmustele, mis toimusid võimualusest territooriumist eemal. Kohalike uudiste edastamine oli ajalehtede jaoks üldiselt tabu kuni 17. sajandi lõpuni, mille vastu eksimine tõi kaasa tsensuuri rakendamise. Adekvaatne info lähiümbruses toimuvast oli valitsejatele teada teiste kanalite kaudu ning seda peeti võimuteostajate põhimõtteliseks privileegiks (Vanamölder, 2012).

Ajaloolane Kaarel Vanamölder vahetas oma 2012. aastal valminud doktoritöös "Kommunikatsiooniväli Rootsi Läänemere-provintsides 17. sajandi lõpul – Reval(i)sche Post-Zeitung varauusaegse informatsioonikandjana" käsitlemisviisi, ning kasutas lisaks traditsioonilisele allikapõhisele lähenemisele selle asemel lisaks samuti klassikalise ajaloouurimise raudvara hulka kuuluvat võrdlevat meetodit, analüüsides kõrvutavalt Reval(i)sche Post-Zeitungi sisu ning struktuuri samal ajal mujal ilmunud ajalehtedega, sealhulgas Riia ajalehega Rigische Novellen (1680/1681–1710). Vanamölderi analüüsi tulemusel ilmnes, et vähemalt kuni Põhjasõja alguseni polnud Reval(i)sche Post-Zeitungi näol tegemist iseseisva ajalehe, vaid sisuliselt Rigische Novelleni mõneti lühendatud ümbertrükiga.

Vaata ka

Christoph Brendeken
Tallinna gümnaasiumi trükikoda
Ordinari Freytags Post-Zeitung (Reval?)^[4] 1675-1709

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 EE 12. köide, 2003: 478.
↑ Friedrich Puksoo (1934) „Die Buchdrucker Brendeken in Estland“, Gutenberg-Jahrbuch, lk. 9.
↑ Vanamölder, K. (2012) Kommunikatsiooniväli Rootsi Läänemere-provintsides 17. sajandi lõpul – Reval(i)sche Post-Zeitung varauusaegse informatsioonikandjana. Tartu Ülikool, doktoritöö (juhendaja Enn Küng).
↑ Välislink Digitaalselt

Kirjandus

Vanamölder, K. (2012). Kommunikatsiooniväli Rootsi Läänemere-provintsides 17. sajandi lõpul – Reval(i)sche Post-Zeitung varauusaegse informatsioonikandjana Tartu Ülikool, doktoritöö, juhendaja Enn Küng.
Friedrich Puksoo (1934) Die Buchdrucker Brendeken in Estland, Gutenberg-Jahrbuch, lk. 9.

[EE-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 EE 12. köide, 2003: 478.

[2] Friedrich Puksoo (1934) „Die Buchdrucker Brendeken in Estland“, Gutenberg-Jahrbuch, lk. 9.

[3] Vanamölder, K. (2012) Kommunikatsiooniväli Rootsi Läänemere-provintsides 17. sajandi lõpul – Reval(i)sche Post-Zeitung varauusaegse informatsioonikandjana. Tartu Ülikool, doktoritöö (juhendaja Enn Küng).

[4] Välislink Digitaalselt

[1]

[2]

[3]

[4]