Regressioonanalüüs

Regressioonanalüüs meetodite kogum statistikas, kus uuritakse suuruste vahelist sõltuvust ja võimalusi sõltuvuse funktsionaalseks kirjeldamiseks etteantud valemi põhjal.[1] Regressioonanalüüsi käigus leitakse regressioonmudeli deterministlik komponent. Levinuim regressioonanalüüsi tüüp on linearregressioon, milles leitakse lineaarne seos, mis kirjeldab ette antud andmete vahelist seost mingi määratud matemaatilise kriteeriumi alusel võimalikult lähedaselt.

RegressioonmudelRedigeeri

Uurides suuruste vahelist sõltuvust ja proovides kirjeldada antud funktsionaalset sõltuvust etteantud valemi põhjal eeldatakse, et sõltuvus koosneb täpselt määratavast komponendist (determineeritud) ja juhuslikust komponendist. Sellise eeldusega seost nimetatakse regressioonmudeliks. Seega koosneb regressioonmudel deterministlikust ja juhuslikust komponendist.

Defineerides üldjuhul, et juhuslik(ud) suurus(ed)   on funktsionaalses sõltuvuses juhuslikust suurusest/juhuslikest suurustest   ja   on määratavad deterineeritud komponendi parameetrid. Tähistades erinevat päritolu juhusliku kompnendi   võib regresioonmudeli kirja panna kujul:

 

Regressioonanalüüsi eesmärgiks on määrata täpne funktsiooni kuju  , mis kirjeldab võimalikult täpselt ette antud andmete muutujate vahelist seost. Regressioonanalüüsi läbiviimiseks tuleb funktsiooni   matemaatiline kuju ette anda.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Ako Sauga (2020). Statistika õpik majanduseriala üliõpilastele. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus. Lk 422. ISBN 978-9949-83-519-5