Rannaastang

Rannaastang on pudedatesse setetesse (liiv, kruus, moreen jne) lainete kulutava tegevuse tõttu tekkinud suure kaldega või püstloodne nõlv, mis ulatub rannajooneni. Rannaastanguid leidub enim rannikualadel, kus rannalähedase merepõhja kallakus on suur, mistõttu jõuavad lained sellistesse randadesse suure energiaga ja sealsed pudedad setted alluvad kulutusele kergesti.^[1]^[2]

Viited

↑ Eesti keele Instituut (2005). "Geomorfoloogia". Eesti keele Instituut. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.12.2020. Vaadatud 28.11.2020.
↑ Hang, T. (2014). Rannikute morfoloogia ja peamised seda kujundavad tegurid. Ü. Mander, Ü. Liiber. Üldmaateadus : õpik kõrgkoolile. (lk 194-195, 200). Tartu : Eesti Loodusfoto.

[EKI-1] Eesti keele Instituut (2005). "Geomorfoloogia". Eesti keele Instituut. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.12.2020. Vaadatud 28.11.2020.

[Hang-2] Hang, T. (2014). Rannikute morfoloogia ja peamised seda kujundavad tegurid. Ü. Mander, Ü. Liiber. Üldmaateadus : õpik kõrgkoolile. (lk 194-195, 200). Tartu : Eesti Loodusfoto.

[1]

[2]