Rait Rikberg
Rait Rikberg (sündinud 30. augustil 1982 Tartus) on endine eesti võrkpallur.
| Rait Rikberg | |
|---|---|
| Isikuandmed | |
| Hüüdnimi | Mehike[1] |
| Kodakondsus | Eesti |
| Sünniaeg | 30. august 1982 |
| Sünnikoht | Tartu |
| Kasv | 174 cm |
| Klubiandmed | |
| Positsioon | libero |
| Klubikarjäär | |
| 2001–2017 |
 Bigbank Tartu |
| 2017 |
 Meneni Prefax |
| 2018–2023 |
Bigbank Tartu |
| Koondisekarjäär | |
| 2002–2021 | Eesti võrkpallikoondis |
| Uuendatud seisuga: 02.08.2023 | |
Ta on olnud pikaaegne Eesti võrkpallikoondislane ja Bigbank Tartu mängija. Alates hooajast 2023/24 juhendab ta Eesti esiliiga klubi EMÜ/Structura.[2]
Sportlaskarjäär muuda
Eesti võrkpallikoondis muuda
Rait Rikberg kuulus Eesti võrkpallikoondisse aastatel 2002–2021 ja mängis 183 mängus.[3] Ta liitus Eesti võrkpallikoondisega 2002. aastal ning tegi debüüdi samal aastal sõpruskohtumistes Soome võrkpallikoondisega.[4] Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril on ta kuulunud koondise koosseisu neljal korral (2015, 2017, 2019 ja 2021). Euroopa liiga on ta võitnud koondisega kahel korral (2016 ja 2018).[5]
Koondise algusaastatel olid ta konkurentideks koondises libero positsioonile Raigo Tatrik, Sten Esna ja Asko Esna. Tiheda konkurentsi tõttu jäi ta ka nii mõnelgi korral koondisest välja või tuli täita teise libero positsiooni.[6][7][8][9] 2013. aasta kevadeks olid kõik eelmainitud mängijad karjääri lõpetanud ning koondises hakkas põhilibero rolli täitma Rikberg.
Klubivõrkpall muuda
Ta mängis aastatel 2001–2023 Eesti võrkpalliklubis Bigbank Tartu (varasem Tartu Pere Leib).[10] Ta on tulnud klubiga viiekordseks Eesti- (2006, 2012, 2014, 2021, 2022) ja Balti meistriks (2012, 2015, 2019, 2022, 2023) ning sama palju on võidetud ka Eesti karikaid (2005, 2008, 2019, 2021, 2022).[11]
Rikbergi esimene ja ainus välisleping oli hooajaks 2017/18, kui ta liitus Belgia meistriliigaklubiga Meneni Prefax.[12] Ta oli meeskonnas kindel põhimängija, kuid otsustas hooaja keskel pikkade kurnavate treeningute tõttu klubist lahkuda ning naasta kodumaale.[13]
Karjääri lõpp muuda
Rikberg on mitmel korral viidanud oma koondise- või klubivõrkpalluri karjääri lõpule, kuid siiski taas tagasi tulnud. Peale 2019. aasta EM-finaalturniiri ütles ta intervjuus, et tunneb, et tema aeg koondises on läbi.[14] 2021. aasta kevadel (klubihooaja lõpus) ütles ta intervjuus, et põlvemurede tõttu on 99% tõenäosusega tema karjäär võrkpallurina läbi.[15] Siiski liitus ta koondisega ka 2021. aasta EM-finaalturniiriks valmistudes ning osales ka finaalturniiril.[16] Samuti jätkas ta Bigbank Tartus veel kuni hooaja 2022/23 lõpuni.
2022/23 klubihooaja lõpus ütles Rikberg taas, et lõpetab võrkpallurikarjääri.[17] 27. mail 2023 peeti Tartu Ülikooli Spordihoones naiste hõbeliiga ja meeste kuldliiga kohtumiste vahel Kert Toobali ja Rait Rikbergi lahkumismäng, kus läksid vastamisi võrkpallilegendide meeskond Eesti U17 noormeeste koondisega, kes oli vastselt U17 EM-finaalturniirile pääsu taganud.[18] Vastasseis oli ka sümboolne selle poolest, et vanameistrid said väljakult lahkuda ja noormängijad kohad üle võtta.[19]
Isiklikku muuda
Rikberg lõpetas 2001. aastal Tartu Forseliuse Gümnaasiumi. 2016. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi erialal.[11]
Tal on abikaasa Jaanaga (abielus al 2010) kolm last: Christina, Robin Rait ja Robert.[20][21]
Ta vend on eesti indiaca-mängija, võrkpallitreener ja sporditegelane Alar Rikberg.[22]
Viited muuda
- ↑ Märt Roosna: Mehikese võitlus loodusseadustega ehk Rait Rikbergi ebatavaline edulugu Eesti Päevaleht LP, 29.05.2015.
- ↑ Henn Uuetoa: Mängijakarjääri lõpetanud Rait Rikberg jätkab peatreenerina Tartu Postimees Sport, 18.08.2023.
- ↑ Mängud koondises (mehed) Eesti Võrkpalli Liit, seisuga 17.06.2023.
- ↑ Eesti võrkpallimeeskond alistas sõpruskohtumises 3:2 Soome Eesti Päevaleht Sport, 02.05.2002.
- ↑ Parimaks valitud Robert Täht: kogu meeskond oli turniiri MVP ERR Sport arhiiv, 03.07.2016.
- ↑ Keel tegi lõpliku valiku, Isku-Volley tahab Lemberit Eesti Päevaleht, 25.04.2005.
- ↑ Keel kutsub Kružajevi koondisse Eesti Päevaleht, 08.04.2008.
- ↑ Keel eelistas Nassarit Merisaarele Eesti Päevaleht, 24.04.2009.
- ↑ Ivar Jurtšenko: Avo Keel lühendas koondislaste nimekirja 16 mehe peale Delfi Sport, 14.08.2011.
- ↑ EVF tutvustas algavat hooaega Delfi Sport, 20.09.2001.
- ↑ 11,0 11,1 Rikberg, Rait ESBL biograafia.
- ↑ Märt Roosna: Veteranina piiri taha: Rikberg sõlmis elu esimese välislepingu Eesti Päevaleht Sport, 17.05.2017.
- ↑ Rait Rikberg lahkus ootamatult Belgia klubist: keha ei pidanud treeningutele vastu Delfi Sport, 21.12.2017.
- ↑ Andres Putting, Gunnar Leheste: DELFI VIDEO | Rait Rikberg: tunnen, et minu aeg koondises on läbi Delfi Sport, 18.09.2019.
- ↑ Märt Roosna: Mis saab Eesti võrkpalli vanameistritest? 41aastane Toobal ootab telefonikõnesid, 38aastane Rikberg tegi tšempioniks tuleku järel kaks avaldust Delfi Sport, 01.04.2021.
- ↑ Märt Roosna: Eesti võrkpallimeeskond sai EM-i eel tõhusat täiendust. Üllatusliku comeback ’i teeb ka koondisekarjääri lõpetanud vanameister Delfi Sport, 26.07.2021.
- ↑ Kaspar Ruus: Vanameister Rait Rikberg pidas karjääri viimase mängu: nüüd hakkab elu nautimine Delfi Sport, 06.04.2023.
- ↑ Kaspar Ruus: Suur võrkpallipäev: legendid Kert Toobal ja Rait Rikberg peavad lahkumismängu, platsile tulevad mitmed endised ja praegused staarid Delfi Sport, 18.05.2023.
- ↑ Kert Toobali ja Rait Rikbergi lahkumismäng: vanameistrid tulevad koos sõpradega Eesti U17 koondise vastu viimast korda väljakule Eesti Võrkpalli Liit, 18.05.2023.
- ↑ Andres Kalvik: Piltuudis: Pere Leiva libero Rikberg sõudis abieluranda Postimees Sport, 26.06.2010.
- ↑ Karl Rinaldo: Hiilgav ajastus: Rait Rikberg sai uuesti isaks, pojale pandi nimi koondisekaaslase järgi Võrkpall24, 09.09.2019.
- ↑ Rikberg, Alar ESBL biograafia (vaadatud 02.08.2023).
Välislingid muuda
- Rikberg, Rait ESBL biograafia
- Rait Rikberg Volleybox