Rahhiit
|
See artikkel on esitatud kustutamiseks.
Põhjus: dublicate with article https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:AleksandraIvanov/Rahhiit Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel. |
Sissejuhatus muuda
Rahhiit on meditsiiniline seisund, mis mõjutab peamiselt lapsi, põhjustades pehmeid ja nõrku luid. Tavaliselt on see tingitud D-vitamiini, kaltsiumi või fosfaadi puudusest, mis on olulised tugevate ja tervete luude arendamiseks ja säilitamiseks [1].
Rahhiidi sümptomid muuda
Rahhiidi sümptomid võivad avalduda mitmel viisil, mõjutades nii lapse luustikku kui ka üldist tervist. Üks silmapaistvamaid märke on luustiku deformatsioon, sealhulgas kõverdatud jalad või põlved, väljaulatuv rinnaluu ja suurenenud luumurdude tõenäosus. Rahhiidiga lastel võib tekkida hiline kasv, lihasnõrkus ja pehmed, valulikud luud, mis muudavad liikumise ebamugavaks [2].
Rahhiidi põhjused muuda
Rahhiidi peamised põhjused on D-vitamiini, kaltsiumi ja fosfaadi puudus. D-vitamiin on oluline kaltsiumi ja fosfaadi imendumiseks soolestikus. Selle vitamiini puudus, mida sageli võimendab ebapiisav kokkupuude päikesevalgusega, võib põhjustada luude nõrgenemist. Lisaks võib rahhiidi teket soodustada toit, milles puuduvad need elutähtsad mineraalid või toitainete imendumist takistavad haigusseisundid, nagu malabsorptsioonihäired [2].
Diagnostilised meetodid muuda
Rahhiidi täpne ja õigeaegne diagnoosimine on tõhusa sekkumise jaoks hädavajalik. Diagnostilised meetodid hõlmavad kliinilist hindamist, radioloogilisi uuringuid ja laboratoorseid hinnanguid. Füüsiline läbivaatus võib paljastada iseloomulikke skeleti deformatsioone, samal ajal kui röntgenülesvõtetel võivad ilmneda laienenud kasvuplaadid, metafüüside hõõrdumine ja epifüüside kihistumine või laienemine [3]. 25-hüdroksü-D-vitamiini, kaltsiumi ja fosfaadi sisaldus seerumis on olulised biokeemilised markerid, mis suunavad diagnostilist protsessi [4].
Ravi võimalused muuda
Rahhiidi ravi hõlmab toitainete puuduse kõrvaldamist ja luude terve arengu edendamist. Siin on peamised lähenemisviisid rahhiidi juhtimiseks ja raviks:
- Vitamiinide ja mineraalide toidulisandid: D-vitamiini, kaltsiumi ja fosfaatide piisav tarbimine on rahhiidi ravis ülioluline. Arstid määravad sageli toidulisandeid, et laps saaks luude terviseks vajalikke toitaineid.
- Päikesevalgusega kokkupuude: kuna D-vitamiini nimetatakse sageli "päikesevitamiiniks", võib päikesevalguse suurendamine olla kasulik. Ohutu päikese käes viibimine aitab nahal toota D-vitamiini loomulikult [5].
- Toitumismuutused: Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab rikkalikult D-vitamiini, kaltsiumi ja fosfaate, on oluline. Rikastatud piimatooted, kala, munad ja rohelised lehtköögiviljad on väärtuslikud toidulisandid [6].
- Meditsiinilised sekkumised: rasketel juhtudel, kui toitainete lisamine ja toitumise muutmine on ebapiisav, võib tervishoiutöötajate juhendamisel kaaluda meditsiinilisi sekkumisi, nagu toidulisandite intramuskulaarne süstimine [5] .
Viited muuda
- ↑ Sahay, Manisha; Sahay, Rakesh (aprill 2012). "Rickets-vitamin D deficiency and dependency". Indian Journal of Endocrinology and Metabolism (inglise). 16 (2): 164. DOI:10.4103/2230-8210.93732. ISSN 2230-8210. PMC 3313732. PMID 22470851.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link) - ↑ 2,0 2,1 Stoffers, Ashley J.; Weber, David R.; Levine, Michael A. (veebruar 2022). "An Update on Vitamin D Deficiency in the twenty-first century: nature and nurture". Current Opinion in Endocrinology, Diabetes & Obesity (inglise). 29 (1): 36–43. DOI:10.1097/MED.0000000000000691. ISSN 1752-296X. PMC 8849548. PMID 34839324.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link) - ↑ Zurlo, John V.; Wagner, Shaun R. (2012). "Incidental Rickets in the Emergency Department Setting". Case Reports in Medicine (inglise). 2012: 1–4. DOI:10.1155/2012/163289. ISSN 1687-9627. PMC 3474320. PMID 23093967.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link) - ↑ Haffner, Dieter; Leifheit-Nestler, Maren; Grund, Andrea; Schnabel, Dirk (september 2022). "Rickets guidance: part I—diagnostic workup". Pediatric Nephrology (inglise). 37 (9): 2013–2036. DOI:10.1007/s00467-021-05328-w. ISSN 0931-041X. PMC 9307538. PMID 34910242.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link) - ↑ 5,0 5,1 Haffner, Dieter; Leifheit-Nestler, Maren; Grund, Andrea; Schnabel, Dirk (oktoober 2022). "Rickets guidance: part II—management". Pediatric Nephrology (inglise). 37 (10): 2289–2302. DOI:10.1007/s00467-022-05505-5. ISSN 0931-041X. PMC 9395459. PMID 35352187.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link) - ↑ Thandrayen, Kebashni; Pettifor, John M. (juuni 2018). "The roles of vitamin D and dietary calcium in nutritional rickets". Bone Reports (inglise). 8: 81–89. DOI:10.1016/j.bonr.2018.01.005. PMC 6019962. PMID 29955625.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)