Rahaturuinstrument
Rahaturuinstrumendid on võlakirjad, mis annavad omanikule tingimusteta õiguse kindlaksmääratud rahasumma saamiseks. Selliste instrumentidega kaubeldakse tavaliselt organiseeritud turgudel ja need on soodushinnaga. Allahindlus sõltub intressimäärast ja lõpptähtajani jäänud ajast. [1]
Rahaturuinstrumentideks on keskpanga reservid, riiklikud väärtpaberid, lühiajalised deposiidisertifikaadid, kommertsväärtpaberid, diskonteeritud vekslid, lühiajalised munitsipaalväärtpaberid, repod, eurodollarideposiidid. [2]
Rahainstrumentid on investeerimisfondide seaduse tähenduses väärtpaberiteks loetud võlakirjad, kommertspaberid ja hoiuse sertifikaadid (CD). Rahainstrumentideks loetakse neid tingimustel:
- Instrument ei kehti rohkem kui üks aasta.
- Instrumendi annab välja riik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslik juriidiline isik või äriühing.
- Eestis asuva emitendi poolt väljaantud võlakiri või kommertspaber on Eesti väärtpaberite keskregistrisse sisse kantud.
- Instrumendi väljaandja asukoht on Eestis, Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, mis on seaduse poolt kehtestatud nimekirjas. [3]
Eestis on ka seaduslikud piirangud rahaturuinstrumentide kasutuseks. Seda määrab seadus „nõuded rahaturuinstrumendi, millesse võib avatud avaliku investeerimisfondi vara investeerida, emitendile“, seaduse leiab Riigiteatajast. [4]
ViitedRedigeeri
- ↑ https://stats.oecd.org/glossary/detail.asp?ID=6073
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2018. Vaadatud 16. detsembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2018. Vaadatud 16. detsembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/102022017001