Rünnakud tsiviilelanike vastu Venemaa sissetungil Ukrainasse
Venemaa sissetungil Ukrainasse on peamiselt Venemaa võimuorganid ja relvajõud pannud toime sõjakuritegusid, sooritades tahtlikke rünnakuid tsiviilobjektide vastu ja valimatuid rünnakuid tihedalt asustatud piirkondades.[1][2][3] Venemaa sõjavägi on seadnud tarbetult ja ebaproportsionaalselt ohtu tsiviilelanikkonna, kasutades kassettlahingumoona[4][5][6] ja tulistades muid laiaulatusliku mõjuga lõhkekehi, nagu pommid, raketid, suurtükimürsud ja mitme lõhkepeaga raketilaskesüsteemi raketid.[7]
- Butša massimõrv, 73–178 hukkunut
- 2022. aasta 8. aprilli rünnak Kramatorski raudteejaamale, 57 hukkunut
- 2022. aasta 9. juuli raketirünnak Tšassiv Jarile, 48 hukkunut
- Tšernihivi pommitamine 3. märtsil 2022, 47 hukkunut
- 2023. aasta 14. jaanuari õhurünnak Dnipro korterelamule, 46 hukkunut
- 2022. aasta 30. septembri raketirünnak tsiviilkonvoile Zaporižžjas, 32 hukkunut
- 2023. aasta 28. aprilli õhurünnak Umani korterelamule, 23 hukkunut
- 2022. aasta 9. juuli raketirünnak kaubanduskeskusele Krementšukis, 21 hukkunut
- 2024. aasta 17. aprilli raketirünnak Tšernihivile, 18 hukkunut
- 2023. aasta 6. septembri rünnak Kostjantõnivkale, 17 hukkunut
- 2022. aasta 16. märtsi rünnak Tšernihivi leivasabale, 14 hukkunut
- 2022. aasta 9. oktoobri õhurünnak Zaporižžja korterelamule, 13 hukkunut
- 2023. aasta 27. juuni raketirünnak Kramatorskile, 13 hukkunut
- 2022. aasta 13. märtsi Mõkolajivi kobarpommitamine, üheksa hukkunut
- 2023. aasta 19. augusti raketirünnak Tšernihivile, seitse hukkunut
- 2023. aasta 27. oktoobri rünnak tsiviilelanikele Volnovahhas, üheksa hukkunut
- Rünnakud Krõvõi Rihile
.jpg)
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Jaanuaris 2023 teatas ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR), et 11 kuuga on Ukraina tsiviilelanikkonna seas 18 657 hukkunut ja haavatut.[8]
Galerii muuda
.jpg)
.jpg)
-
Harkivi pommitamine 2022. a juulis -
-
Pommitamisjärgne Borodjanka 2022. a märtsis -
-
-
.jpg)
_frame_0126.jpg)
.jpg)
.jpg)
_01.jpg)
.jpg)
Viited muuda
- ↑ "Chernihiv: Are these Russia's weapons of war?". BBC News (Briti inglise). 9. aprill 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. mai 2022. Vaadatud 3. mail 2022.
- ↑ Gall, Carlotta; Kramer, Andrew E. (3. aprill 2022). "In a Kyiv Suburb,'They Shot Everyone They Saw'". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. aprill 2022. Vaadatud 3. mail 2022.
- ↑ "Ukraine: Russian Forces Fired On Civilian Vehicles". Human Rights Watch (inglise). 2. mai 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2022. Vaadatud 3. mail 2022.
- ↑ "United Nations Treaty Collection". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2022. Vaadatud 11. aprillil 2022.
- ↑ Lance, Rachel. "The Enduring Danger of Cluster Bombs". Wired. ISSN 1059-1028. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2022. Vaadatud 2. aprillil 2022.
- ↑ "Ukraine: Russian Cluster Munition Hits Hospital – 4 Civilians Killed, 10 Wounded". Human Rights Watch. 25. veebruar 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2022. Vaadatud 26. veebruaril 2022.
- ↑ HRMMU Update on the human rights situation in Ukraine, 24 February – 26 March 2022 (PDF) (Report). ÜRO Ukraina inimõiguste järelevalvemissioon. 28. märts 2022. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 1. aprill 2022. Vaadatud 10. augustil 2022.
- ↑ 11 kuuga 18 657 tsiviilohvrit ⟩ ÜRO inimõigusekspert: sõda Ukrainas peab kohe lõppema. Postimees 31.01.2023.