Pulmalipp oli Eesti talupojapulmas nii pruudi- (punavalge) kui peiulipp (sinivalge).

Vahel oli pulmalipuks ka riigilipp või lihtsalt valge lipp. Lipu heiskamisega näidati pulmade algust, sest pulma kutsumisel kellaaega ei öeldud.[1] Pulmalipu heiskamine on hiline komme, levima hakkas alles 19. sajandi lõpuosas.

Enne peiu saabumist ei tohtinud pruudikodus lippu välja panna. Pulmalipp oli kaasas ka pulmasõitudel, peiu sõidul pruudikoju kihutas äi lipuga ette, teatamaks tulekust. Lippu valvati, et lapulised ei saaks seda varastada, sest siis tuli lipp viinaga välja osta. Pruudipoolne lipp toodi hiljem koos veimekirstuga peiukoju. [2]

Viited

muuda
  1. Ülo Tedre. Pulmasõnastik III
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 223.

Välislingid

muuda
  • Pulmalipp, ERM A 617:118, Eesti Rahva Muuseum, [1]