Puitseotis

Puitseotis on puitosade ühendus. Ühendada saab mehaaniliselt, liimiga või nende kombinatsiooni abil.

Kõiki puitosade ühendusi ei saa nimetada seotisteks. Seotised on lihtühenduste keerukamad variandid, mis arvestavad materjali, konstruktsiooni, otstarvet ja visuaalseid vajadusi.

Puitosade põhiseotisedRedigeeri

  • Servseotis sobib laiuse suurendamiseks, näiteks laudade puhul, ja võimaldab kasutada kitsamat puitu ning jagada puidu sisepingeid kaardumise ja kõverdumise vähendamiseks.
  • Jätkseotis tekib, kui puidu osad on kokku liimitud ots-otsaga ehk otsakuti. Jätkseotisest on arenenud hammasseotis.
  • Ristseotis tekib detailide risti ühendamisel ja sobib lihtsate raamide valmistamiseks.
  • Nurkseotis (L-seotis) on nurkade ühendamiseks. Detaile saab ühendada ots servaga, ots palega ja serv küljega.
  • T-seotis on T-tähe kujuline nurkseotis. Võimalikud on ots servaga, ots küljega või serv küljega seotised.
  • Kaldseotis on põhiseotiste variant, näiteks teravnurkseotis, kaldjätkseotis jms. [1]

Traditsioonilised puitseotisedRedigeeri

Seotis Skeem Kirjeldus
Nurkseotis   Otstest ühendatud seotis, kus detaile ühendab ainult liim. Kõige lihtsam ja nõrgem ühendus. Jaotatakse: a) T-seotis b) jätkseotis c) ristseotis d) kaldseotis e) servseotis.
Pooltappseotis   Freesitud puitdetailide ühendus, kus üks detail asetatakse teisele ning freesitud osad ei tohi olla suuremad kui pool materjali paksust. Võrreldes nurkseotisega on selline ühendusviis vastupidavam.
Harktapp   Ühel detailil on väljaulatuv osa ehk keel ning teises detailis ava ehk kahvel, mis on täpselt välja lõigatud, et omavahel kokku sobida. Ühenduse loomiseks paigutatakse tapikeel tapikahvli sisse. Harktappi nimetatakse ka kui lahtiseks tappseotiseks. Seotist kasutatakse puitakende ja -uste valmistamisel.
Pingestatud naagelseotis   Liidetavad detailid puuritakse läbi ning aukudesse pannakse naaglid ehk puittüüblid. Tüüblid tugevdavad nurkseotist ning on paigaldatakse liimiga. Enamasti kasutatakse sellist liidet mööbli valmistamisel.
Eerungseotis   Kahe faasitud (tavaliselt 45 kraadi) puitdetaili ühendamine, olemuselt sarnane nurkseotistega.
Kasti nurkseotis   Nimetatakse ka sõrm- ehk kammseotiseks. Ühenduvate laudade otsad on saetud pesadeks ja tappideks.
Läbiv kalasabaseotis   Rööptappseotise alaliik, kus sõrmed on seotud diagonaalsete lõigetega. Seotis on rööptappliitest kindlam. Seotise otsad moodustavad keele, sõrme, poolsõrme ja pesa.
Lihtkraadiga T-seotis   Ühele detailile lõigatakse ristikiudu läbiv soon, mille sügavust ei soovitata teha üle kolmandiku paksusest. Tihti kasutusel kappide tegemisel. Also called a housing joint or trench joint, a slot is cut across the grain in one piece for another piece to set into; shelves on a bookshelf having slots cut into the sides of the shelf, for example.
Kraadisoonega T-seotis   Kraadisoonega T-seotis sarnaneb lihtkraadiga T-seotisega, aga võrreldes lihtkraadi seotisega on kraadisoonega T-seotis lõigatud pikikiudu. Sellesse kinnitatakse teine detail.
Punnseotis   Igal detaili ühel pool on soon ning detaili vastaspool peenike riba ehk keel, mis sobitub täpselt teise detaili soonde. Selline liide aitab kaks detaili ühendada serviti, ilma liimi kasutamata. Sellist liidet kasutatakse tavaliselt puit- ning parkettpõrandate, kuid ka erinevate paneelide puhul.
Tappseotis   Tapikeel surutakse tihedalt sobivasse pesasse ning saavutatakse tugev ühendus, mida kasutatakse peamiselt uste ning akende valmistamiseks, kuid ka toolide tegemisel.
Linnusuu liide?? Birdsmouth joint   Samuti tuntud kui “linnunoka lõige”, mida kasutatakse katusekonstruktsioonides. V-kujulise lõikega sarikas ühendab sarikat seinaga.
Servrist-lukkseotis   Ühendus, mille puhul lõigatakse mõlemasse detaili sälk nii, et need sälgud omavahel kattuksid.
Jätk-liide   Ühendus detailide ots-otsaga liitmiseks.

ViitedRedigeeri

  1. Terrie Noll. Puitühenduste piibel. Täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Kirjastus Sinisukk, 2007, lk. 10. ISBN 9789949142286

VälislingidRedigeeri