Publius Quinctilius Varus
Publius Quinctilius Varus (46 eKr Cremona, Rooma Vabariik – 9 pKr Germaania) oli Rooma poliitik ja väejuht. Varus läks ajalukku mehena, kes kaotas Teutoburgi lahingus kolm leegioni.
Elulugu
muudaVarus sündis vaesunud ja vähetähtsa aristokraadi peres (Quinctilia pere kuulus patriitside hulka). Tema isa oli senaator Sextus Quinctilius Varus. Sextus oli Julius Caesari vastases kodusõjas konservatiivsete vabariiklaste poolel, kuid pole teada, kas ta oli seotud Caesari tapmisega. Sextus sooritas Philippi lahingu järel (42 eKr) enesetapu.
Vaatamata isa poliitilistele veendumustele sai Varusest Ceasari järglase Octavianuse (hiljem Augustus) toetaja. 14 eKr paiku abiellus ta Vipsania Marcellaga, kes oli Marcus Vipsanius Agrippa tütar. Varusest sai nii Agrippa kui Augustuse sõber. Kui Agrippa suri, oli Varus tema matusel järelehüüde ettekandjaks.
Poliitikukarjäär
muudaPärast konsuli ametit oli Varus aastatel 9–8 eKr Aafrika provintsi asehaldur. Seejärel pidas ta sama ametit Süürias, kus tema käsutada oli neli leegioni. Seal tunti teda karmi valitsejana ja kõrgete maksude nõudjana. Pärast kuningas Herodese surma (4 pKr), puhkes Judeas Rooma-vastane ülestõus, millele Varus reageeris kiirelt ja otsustavalt. Okupeerinud Jeruusalemma, lasi ta kaks tuhat mässajat risti lüüa.
Süüriast tagasi tulnuna viibis Varus mõned aastad Roomas. Oma esimese naise surma järel abiellus ta Claudia Pulchraga, kes oli Augustuse õe lapselaps. See oli märk jätkuvast poliitilisest soosingust. Sellest abielust sündis poeg Quinctilius Varus.
1. sajandi algusaastatel korraldas Rooma pika sõjalise kampaania Reinist itta jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed germaani hõimud. 7 pKr kuulutati piirkond rahulikuks ning Varus määrati Germaania asehalduriks. Vallutuskampaaniat juhtinud Tiberius (hilisem keiser) lahkus piirkonnast, et tegeleda Illüürias puhkenud ülestõusuga.
Teutoburgi lahing
muuda- Pikemalt artiklis Teutoburgi lahing
9 pKr septembris oli Varus oma kolme leegioniga Weseri jõe lähistel laagris, kui saabus ärev teade, et Reini ümbruses on ülestõus hoogu kogumas. Vaatamata Rooma-meelse heruskide pealiku Segestese hoiatusele, et tegu on vandenõuga, ei võtnud Varus teda kuulda. Segestese väide, et vandenõu taga on tema hõimukaaslane Arminius, tundus Varusele uskumatu. Arminius oli ratsanikuseisusse tõstetud Rooma kodanik. Pealegi tundsid Varus ja Arminius teineteist isiklikult.
Varuse usk Arminiusse osutus aga kohutavaks veaks. Valeinformatsiooni alusel liikvele läinud Varus langes Arminiuse seatud lõksu. Teutoburgi metsas hävitas germaanlaste varitsus kogu Varuse armee. Kui kaotus näis kindel, sooritas Varus enesetapu, heites end oma mõõga otsa.
Suetoniuse teatel olevat keiser Augustus hävingust kuuldes oma riided puruks rebinud ega lasknud pärast seda mitu kuud juukseid lõigata. Veel aastaid hiljem kuuldi teda kaeblemas: "Quinctilius Varus, anna mu leegionid tagasi!" ("Quintili Vare, legiones redde!").[1]
Kaotus Teutoburgis oli Roomale niivõrd häbiväärne, et lahingus hävinud leegionide (XVII, XVIII, XIX) numbreid ei antud enam ühelegi Rooma leegionile.
Viited
muuda- ↑ Suetonius. "Vita Divi Augusti 23.49" (ladina keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 31. mai 2008. Vaadatud 13. märts 2012.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)