Prillsõlg
Prillsõlg on rõivaste kinnitamiseks kasutatud, reeglina pronksist valmistatud sõlg (fiibula), mille otsi kaunistavad kaks kettakujulist spiraalset ehiselementi[1]. Kettad meenutavad prilliklaase ja sõlg sarnaneb kujult prillidega.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d6/Bronze_spectacle_fibula_%28safety_pin%29_MET_DP20772b.jpg/300px-Bronze_spectacle_fibula_%28safety_pin%29_MET_DP20772b.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/95/NHM_-_Prozor_Spiralfibel.jpg/300px-NHM_-_Prozor_Spiralfibel.jpg)
Kirjeldus
muudaReeglina koosneb prillsõlg ühest pikast traaditükist, mis on rullitud kokku kaheks suureks spiraaliks ja nende spiraalide vahel on traat lipsukujuliselt kaheks kaareks keeratud. Traadi otsad, mis mõlemad väljuvad ehisspiraalide keskpunktist, on ühes otsas kujundatud sõlenõelaks, teine haagiks, mille taha sõlenõel kinnitudes sulgub.
Ajalugu
muudaPrillsõlgede kandmine Euroopas jääb nooremasse pronksiaega ja vanemasse rauaaega 9.–6. sajandil eKr, eriti iseloomulikud on need Hallstatti kultuuri ajaperioodile. Esimesi nendetaolisi kinniseid seostatakse Kesk-Euroopas 13.-11. sajandil eKr valitsenud urniväljade kultuuriga, Kreekas kanti prillsõlgi paariviisi rõivaste õlakinnitustena alates 11. sajandist eKr[2]. Seda tüüpi sõled olid pika aja jooksul laialt levinud, nende leiukohti on kõikjal Kesk-Euroopas, Skandinaaviast ja Poolast kuni Itaalia ja Kreekani.
Baltimaades
muudaLäti läänerannikult Staldzenest Ventspilsi lähedalt leiti 2001. aastal pärast sügistormi rannaliivast u 6 kg Skandinaaviaga seostatud pronksehteid ja nende katkeid[3], nende hulgas ka mitu prillsõlge[4].
Eestist pärit arheoloogilises materjalis prillsõlge ei leidu.
Viited
muuda- ↑ https://mittelalter.fandom.com/de/wiki/Brillenfibel
- ↑ https://artsandculture.google.com/exhibit/anziehend-von-der-fibel-zur-brosche/xQIi1lJg1jdxKA?hl=de
- ↑ Andrejs Vasks. Latvia as Part of a Sphere of Contacts in the Bronze Age. – Archaeologia Baltica, 13. Klaipėda: Klaipėda University Press, 2010
- ↑ http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_104.htm