Tartu kirjandusloo värav on Tartupeedia portaali värav Tartu kirjanduslukku. Siit leiab lingid lehekülgedele, kus on info Tartu kirjanikest, tõlkijatest, kirjastajatest jt kirjandusinimestest, samuti kirjandusühingutest, -ajakirjadest, Tartu-teemalistest raamatutest jms.
Tüüpiline Tartu kirjanik 20. sajandi esimesest poolest.
Kirjandusel on Tartus pikk ajalugu. Sajandite vältel on Tartus ja Tartust kirjutatud paljudes keeltes, ehkki kohalikeks keelteks on traditsiooniliselt olnud eesti, vene, saksa ja ladina. Vahel tartu keeleks hüütud lõunaeesti keel või tartu murre on küll laiema pinnaga nähtused kui Tartu, ent eks kirjandust ole ka selles keeles tehtud.
Tartu kirjanduslukku puutuvad mitmesugused teemad:
Tartu kirjanikud
Tartu-teemalised raamatud
Tartus ilmunud kirjanduslikud almanahhid, ajakirjad ja ajalehed
Tartu tõlkijad, toimetajad, raamatukunstnikud
Kirjanduskriitikud
Kirjastused, trükikojad
Kirjandusorganisatsioonid ja -asutused (nt seltsid ja ühingud)
Kirjandusajalugu
Konkreetse teema tähtsuse üle otsustamisel võib mõtelda: teema on piisavalt oluline, et sellest võiks olla artikkel ka paberentsüklopeedias? Ranget piiri on muidugi raske tõmmata. Näiteks leidub Eesti kirjandusele ja kirjanduskriitikale ajaloolist mõju avaldanud lavastusi ja kirjandusteemalisi väljaandeid, mis väärivad Vikipeedias omaette artiklit. Samas ei ole mõtet teha eraldi artiklit igast omakirjastuslikust raamatust või lehesabaluuletusest. Kui kahtlused püsivad, võib alati teistelt kaastöölistelt nõu küsida.
Kahtlused, kõhklused ja küsimused võib esitada siinsamas arutelulehel.
Elulooartikkel ilma inimese pildita on nagu nägu ilma ninata: võimalik, ent tavapäraste kriteeriumite järgi mitte just ülikaunis. Kaastööline, kes lisab taolisse artiklisse pildi, on nagu ilukirurg: ta ei päästa otseselt kellegi elu, kuid parandab selle kvaliteeti märgatavalt. Sellistele kirurgidele on abiks loend Piltideta artiklid Tartu kirjarahvast.
Vaevalt saab ühe linna kirjanduslugu kunagi päris valmis, nii et abi täiendamisel ja parandamisel on igati teretulnud. Selleks ei pea olema isegi Vikipeedia kasutajanime, ehkki kes tahab teha pisut enam kaastööd kui paar täheparandust, võib oma nime all askeldamist ehk pisut mugavamaks pidada. Kel kasutajanime ei ole, saab selle luua lehel "Sisselogimine või kasutajakonto loomine". Registreerudes on kasulik kirja panna ka oma e-postiaadress, et vajaduse korral jõuaks kirjad adressaadini.
Töö Vikipeedia kirjanduslooliste artiklitega jaguneb laias laastus kaheks: tekstide kirjutamine ja piltide tegemine. Piltide ülespanekul tuleb arvestada autoriõigustega; moodsatest hoonetest tehtud fotod peaks üldjuhul laadima eestikeelsesse Vikipeediasse, kõik muu (eeldusel, et foto vabakasutuslitsentsi all avaldamiseks on autori luba) kesksesse pildiandmebaasi Wikimedia Commons.
Et kõik teemad saaks artiklitega kaetud, on uute artiklite alustamine muidugi hädavajalik. Selleks piisab, kui klõpsata punast värvi linki ja hakata kirjutama. Samas vajavad juba loodud artiklid täiendamist, parandamist, uute allikate lisamist ning tihti ka kaasajastamist. Iga killuke on kasulik ja kui mingil hetkel tundub, et jaks üle ei käi, võib töö rahumeeli pooleli jätta: küll keegi tuleb ja jätkab. Nii Vikipeedia ju toimibki.
