Porsche 914

Porsche 914 (või VW-Porsche 914) oli kesktagamootoriga sportauto, mida tootsid koostöös Volkswagen ja Porsche aastatel 1969–1976. Auto oli saadaval ainult targa-tüüpi katusega (eemaldatav katusepaneel) rotsterina.

Porsche 914

1960. aastate lõpus oli nii Volkswagenil kui ka Porschel vajadus uute mudelite järele: Porsche otsis järglast algtaseme 912le ning Volkswagen soovis välja vahetada mudelivaliku tipus oleva Karmann Ghia kupee. Toona tegeles Porsche rajamisest saati sõlmitud kokkuleppe alusel (Volkswagen Põrnikas oli Ferdinand Porsche disainitud) Volkswageni projektiarendustega ja lepingu täitmiseks oli Volkswagenil veel vaja esitada Porschele veel üks hange, mispeale tegi Volkswagen selleks projektiks 914. Projektijuhiks määrati Ferdinand Porsche tütrepoeg Ferdinand Piëch, kes toona oli Porsche uurimis- ja arendusosakonna juht.

Algsed plaanid nägid ette auto müümise kahe boksermootoriga – Volkswagen müünuks neljasilindrist ja Porsche kuuesilindrist mudelit. Porsche aga otsustas arendusjärgus, et sama kerega Volkswageni ja Porsche mudelite müük oleks USA turul kahjumlik ja veenis Volkswagenit lubama neil müüa USAs mõlemat mudelit Porschena. Esimest prototüüpi esitleti 1. märtsil 1968, kuid asja muutis Volkswageni peadirektor Heinrich Nordhoffi surm kuu aega hiljem 12. aprillil. Uus peadirektor Kurt Lotz ei olnud seotud Porsche dünastiaga, ning Volkswageni ja Porsche kokkulepe varises kokku. Lotzi arvates omas Volkswagen täielikku õigust 914 mudelile ja ei olnud huvitatud selle Porschega jagamisest, kui Porsche ei jaga tootmiskulusid. Seetõttu kukkus 914 hinna- ja turunduskontseptsioon läbi enne seeriatootmise algust, ning tõi kaasa šassii märkimisväärse kallinemise.

Esimesteks autodeks oli 914/4, mis kasutas Volkswageni Typ 4 (411) 1,7-liitrist neljasilindrist boksermootorit kütuse sissepritsega, võimsusega 80 PS, hinnaga 11 955 Saksa marka (USAs 3595 dollarit) ja 914/6, mis kasutas Porsche 911T-lt pärit kaheliitrist kuuesilindrist boksermootorit kahe karburaatoriga, võimsusega 110 PS, hinnaga 19 980 Saksa marka (USAs 6000 dollarit). 914/6 ei osutunud edukaks, kuna odavaim 911T (2,2 liitrit, 125 PS) maksis vaid 1000 Saksa marka (USAs 430 dollarit) rohkem. Seetõttu müüdi seda vaid 3351 eksemplari, enne kui Porsche otsustas 1972. aastal tootmise lõpetada. 914/4 saatis aga müügiedu, seda müüdi kuue aasta jooksul kokku 115 598 eksemplari, palju rohkem kui 911 kokku. 1973. aastal tuli 914/6 asemele 914/4 kaheliitrise neljasilindrilise mootoriga kütuse sissepritsega, võimsusega 100 PS ja hinnaga 14 990 Saksa marka. 1974. aastal vahetas 1,7-liitrise mootori välja 1,8-liitrine, võimsusega 86 PS, hinnaga 13 990 DEMI.

Toodeti ka kaks 914/8 prototüüpi, mis kasutasid võidusõiduauto 908 kolmeliitrist kaheksasilindrist boksermootorit. Kumbagi aga ei kasutatud võidusõiduks, ainult testimiseks.

1970. aastal valis USA autoajakiri Motor Trend 914 aasta importautoks.

1970. aastal tuli 914/6 GT, roolis Claude Ballot-Léna ja Guy Chasseuil Le Mansi 24 tunni sõidul GTS-klassis esimeseks ja üldarvestuses kuuendaks. Lisaks kasutati 23. septembril 1973 Vormel 1 Kanada GP-l, kuna rada oli märg, esmakordselt F1-sarjas turvaautot, milleks oli kollane 914.

914 šassiid ja kered tootis Osnabrückis Karmanni kerefirma, kust seejärel saadeti autod Porsche tehasesse Stuttgardis.

1975. aastaks hakkas 914 juba vanaks jääma. Müügiarvud langesid, Saksa marga – USA dollari vahetuskursi tugevnemine suurendas USAs autode hindu, Volkswagen oli minemas üle õhkjahutusega mootoritelt vesijahutusele ning USAs jõustusid uued autoohutusnõuded. 914 vahetas välja 924.