Pinna asendihälve

Pinna asendihälbeks nimetatakse vaadeldava pinna ja tema nimiasendi vahelist hälvet, pinna sümmeetriatelje või sümmeetriatasapinna hälvet lähtepinna suhtes või pindade vastastikuse nimiasendi hälvet. Nimiasend määratakse nimikaugusega vaadeldavate pindade, nende sümmeetriatelgede või- tasapindade vahel ja vajaduse korral nurkmõõtmetega.

Pindade asendihälvete määramisel asendatakse tegelikud pinnad piirdepindadega, seega pindade kujuhälbeid arvesse ei võeta (välja arvatud radiaal- ja otspinna viskumine).

Asendi tolerantsid võivad olla sõltuvad või sõltumatud.

Asendist sõltuv tolerants

Asendist sõltuva tolerantsi suurus ei ole määratud ainult asendi piirhälbe antud suurusega, vaid sõltub veel vaadeldavate pindade mõõtmete tegelikest hälvetest.

Sõltuva tolerantsi puhul tuleb kanda joonisele asendihälbe suurus juhul, kus ümberhaarava pinna piirmõõde on minimaalne ja ümberhaarataval pinnal maksimaalne. Kui tegelikel mõõtmetel on ülaltoodutest erinevad hälbed, lubatakse joonisele märgitud asendihälbe suurenemist suuruse võrra, mida kompenseerivad mõõtmete hälbed (liites tekkiva lõtku arvel).

Sõltuvaid tolerantse määratakse üksikosadele, mis ühendatakse oma kaasdetailidega üheaegselt kahe või rohkema pinnaga või mille vahetatavus seisneb ainult koostamise tagamises.

Joonistele märgitakse asendihälvete tolerantside minimaalväärtused, mis vastavad minimaalsetele lõtkudele. Mõõtmete erinevuse puhulminimaalset lõtku garanteerivatest piirmõõtmetest suurenevad lõtkud liitepindades ja järelikult võib kasutada suurendatud asendihälbeid.

Asendist sõltumatu tolerants

Asendist sõltumatuks nimetatakse asendi tolerantsi, mille suurus määratakse ainult asendi antud tolerantsiga ja mis ei sõltu vaadeldavate pindade tegelikest mõõtmetest. Tolerantsid määratakse sõltumatutena mitte ainult vahetatavuse, vaid ka mehhanismi õigete töötingimuste saavutamiseks.

Sõltumatu asenditolerantsi puhul tuleb kontrollida pindade tegelikke asendeid universaalsete mõõtevahenditega.

Pindade asendihälvete põhikujud

• Tasapindade mitteparalleelsus on piirpindade vahelise maksimaalse ja minimaalse kauguse vahe antud pinnaosal või pikkusel.
• Sirgete mitteparalleelsus tasapinnal on piirdesirgete maksimaalse kauguse vahe antud pikkusel.
• Pöördpindade telgede või ruumiliste sirgete mitteparalleelsus on ühte telge ja teise telje ühte punkti läbivale ühisele teoreetilisele tasapinnale projekteeritud telgede projektsioonide mitteparalleelsus.
• Telgede kiivsus on ühise teoreetilise tasapinna risttasapinnale, mis läbib ühte telge, projekteeritud telgede projektsioonide mitteparalleelsus.
• Pöördpinna telje ja tasapinna mitteparalleelsus on telje ja piirdetasapinna vahelise maksimaalse ja minimaalse kauguse vahe antud pikkusel.
• Tasapindade, telgede või telje ja tasapinna mitteperpendikulaarsus on tasapindade, telgede või telje ja tasapinna vahelise nurga hälve täisnurgast, mida väljendatakse pikkuse ühikutes antud pikkuse kohta. Kui pikkus asendi hälbe määramiseks ei ole antud, siis tuleb viimane määrata pinna kogupikkuse kohta.
• Otspinna viskumine on reaalse otspinna antud läbimõõduga ringil asetsevate punktide maksimaalse ja minimaalse kauguse vahe tasapinnast, mis on risti lähteks oleva pöörlemisteljega. Kui läbimõõtu n pole viskumise mõõtmiseks antud, siis mõõdetakse otspinna viskumist kontrollitava pinna suurimal läbimõõdul. Otspinna viskumine tekib otspinna ja lähtetelje mitteperpendikulaarsuse ning otspinna kujuhälvete tagajärjel.
• Mittesamateljelisus lähtepinna suhtes on vaadeldava pinna ja lähtepinna telgede vaheline maksimaalne kaugus vaadeldava kogupikkuse ulatusel ehk nende telgede vaheline maksimaalne kaugus antud lõikes.
• Mittesamateljelisus ühise telje suhtes on maksimaalne kaugus vaadeldava pinna teljest kahe või mitme nominaalselt samateljelise pöördpinna ühise teljeni, vaadeldava pinna pikkuse piirides. Kahe või mitme pinna ühiseks teljeks samateljelisuse kontrollimisel kaliibritega on kaliibri telg (kaliibri astmete mittesamateljelisust ei arvestata).
• Universaalsete mõõteseadmetega mõõtmisel võetakse kahe ava ühiseks teljeks sirge, mis läbib neid telgi vaadeldavate pindade keskmistes ristlõigetes. Mittesamateljelisust ühise telje suhtes on otstarbekas kasutada kahe või enama eemal asetseva pinna puhul, millest ükski ei ole lähtepind.
• Radiaalviskumine on reaalse pinna punktide maksimaalse ja minimaalse kauguse vahe lähteks olevast pöörlemisteljest lõikes, mis on risti selle teljega. Radiaalviskumine tekib vaadeldava ristlõike tsentri nihkumisel (ekstsentrilisuse puhul) pöörlemistelje suhtes ja mitteringjoonelisuse tagajärjel. Ekstsentrilisus põhjustab suuruselt kahekordse radiaalse viskumise. Lähteteljega mitteparalleelsete moodustajatega pöördpindadega (näiteks kooniliste) puhul määratakse viskumine vaadeldava pinnaga perpendikulaarses suunas.
• Telgede mittelõikumine on nominaalselt lõikuvate telgede vähim kaugus.
• Mittesümmeetrilisus on vaadeldava pinna ja lähtesümmeetriatasapinna (sümmeetriatelje) vaheline suurim kaugus.
• Telje nihe nimiasendist on telje või sümmeetriatasapinna tegeliku ja nimiasendi maksimaalne kaugus vaadeldava telje või sümmeetriatasapinna kogupikkuses. Kui lähted on antud, siis asend määratakse lähte suhtes.

Telgi või sümmeetriatasapindu määravate mõõtmete hälbeid võib piirata:

• • telgede või sümmeetriatasapindade kauguste piirhälvete andmisega;
  • telgede või sümmeetriatasapindade piirnihete suuruse andmisega nimiasendist.

Teist moodust soovitatakse kasutada sõltuvate asenditolerantside puhul.