Pilvetöötlus
Pilvandmetöötlus (ingl cloud computing) on IT ressursside nõudekohane kättesaadavus interneti vahendusel pilveteenuse pakkujatelt, näiteks andmete talletus või arvuti töötlusvõime kasutamine.[1] Sõna "pilv" kasutatakse üldiselt informaatikas arvutikeskuste kohta, mis pakuvad eelnevalt nimetatud teenuseid. Tänapäeval koosnevad suured pilved paljudest arvutikeskustest üle terve maailma.
Pilvandmetöötlus võimaldab ettevõtetel efektiivselt luua tooteid või süsteeme ja alandada kulusid mastaabisäästu tõttu. Ettevõtted saavad võrreldes seniste kulutustega kokku hoida, sest neil pole vaja soetada ega seadistada vajalikku IT-taristut, samuti säästavad pikas perspektiivis käituskulude pealt, st hooldamistasudelt või elektrikulult.[2] Tänu pilvandmetöötluse paindlikule loomusele on võimalik ettevõtetel kergemini kohanduda prognoosimatule turunõudlusele, võimaldades pilvteenuseid suurendada või vähendada vastavalt arvutialalistele vajadustele.[3]
Laialdase virtualiseerimise kasutuselevõtuga ja võrgutehnoloogia ning riistvara arenguga on pilvandmetöötlus muutunud palju odavamaks, mille tõttu on pilvandmetöötlus populaarne.[4]
Pilvekorralduse mudelid
muuda
Privaatne pilv
muudaPrivaatne pilv on peamiselt defineeritud selle järgi, et pilv on pühendatud ainult ühele grupile või kasutajale, mis on üldiselt kaitstud selle grupi tulemüüriga.[5] Privaatsete pilvede peamine eelis on see, et need lubavad ligipääsu ainult autoriseeritud kasutajatele, andes palju kontrolli üle turvalisuse ja andmete. Samas privaatsuse tõttu on kulukam seda kasutada, hooldada ja suurendada vastavalt vajadusele.[6]
Avalik pilv
muudaVastandlikult privaatsest pilvest on avalik pilv jagatud mitmeks keskkonnaks ja on välja jagatud mitmele kasutajale. See tähendab, et erinevad kliendid võivad jagada samu teenuseid, näiteks töötlusvõimet või andmete talletusruumi. Selle mudeli eelisteks on paindlikkus, töökindlus ja madal kulu.[7] Üleüldiselt klientidel on vähem kontrolli keskkonna üle kui privaatses pilves ja turvariske on rohkem, näiteks turvaaugu tõttu tekkinud identiteedivarguse oht.[8]
Hübriidpilv
muudaHübriidpilv on privaatse pilve ühend ühe või enama avaliku pilvega kus mõni tarkvara vahendab nende pilvedevahelist suhtlust. Pilved on ühendatud üle arvutivõrgu. Hübriidpilve kasutamine on ettevõtete seas populaarne, sest see võimaldab hoida tähtsaid andmeid paljugi turvalisemas privaatses pilves, samal ajal ära kasutades avaliku pilve paindlikkust ja kulutõhuslikkust siis, kui seda vaja.[9]
Teenusemudelid
muuda
Pilveteenusetarnijad pakuvad ligipääsu IT ressurssidele varieeruvatel tasemetel, millele vastavalt siis jaotatakse pilveteenused peamiselt kolmeks. Need kolm teenusemudelit on: taristu teenus (IaaS), platvormi teenus (PaaS) ja tarkvara teenus (SaaS). Selle tõttu, et pilveteenusetarnijad valivad selle, kuidas nad pakuvad teenust ja kui palju kontrolli annavad kliendile, ei ole jaotuse sees kõik pilveteenused samasugused, näiteks IaaS puhul üks teenus pakub kliendile kontrolli üle virtualiseerimise taseme, teine mitte. Eelnevalt nimetatu tõttu on muid alamjaotusi palju, kuid need on kolm peamist.
Taristuteenus (IaaS)
muudaTaristu teenus pakub kliendile interneti vahendusel ligipääsu töötlusvõimele, andmetalletusele ja võrgule ning vajadusel isegi virtualiseerimise või hüperviisori tasemele. IaaS viitab sellele hulgale füüsilisele või virtuaalsele taristule, mida teenusepakkuja kliendile oma arvutikeskustest pakub. Antud teenuse puhul klient peab otsustama, kui palju tal midagi on vaja vastavalt oma nõuetele. Tüüpiliselt IaaS pakub nii palju kontrolli, et klient võib vastavalt soovile installida operatsioonisüsteeme, luua andmebaase, hallata andmetalletust ja määrata töökoormust ning vahest isegi võrgu tulemüüre. Tihtipeale on sellised teenused tasulised tunni, päeva või kuu kaupa.[10]
IaaS pilveteenust osutavad näiteks IBM, Microsoft ja Amazon Web Services (AWS).[11]
Platvormiteenus (PaaS)
muudaPlatvormi teenus pakub kliendile platvormi, mille peal oma soovitud tarkvara käitada. PaaS teenust võidakse pakkuda läbi avalike, privaatsete või hübriidpilvede, mille vahel on suured erinevused.
Avaliku pilve PaaS pakub kliendile platvormi, mille peal servereid ja andmebaase luua ning seadistada, ligipääsuta taristu poolele, sealhulgas näiteks operatsioonisüsteemi muutmisele. Avaliku pilve PaaS paikneb teenusepakkuja taristu peal ja kasutab avalikku pilve, ehk klient on seotud ühe suurema pilvega. Nii mõnigi suurettevõte on otsustanud olla avaliku PaaS kasutamise vastu, sest õigusaktidel põhinevate nõuete tõttu peab paiknema suur osa ettevõtte andmetest privaatses pilves tulemüüri taga, mille tõttu võib avaliku PaaS kasutamine raskendada tarkvaraarendust.[12]
Privaatse pilve PaaS võimaldab kliendil samamoodi rakendada ja hallata tarkvara, samal ajal olles erinevatele turva- ja privaatsusnõuetele vastav. Erinevus avaliku pilve mudelist on see, et privaatne PaaS rakendatakse tihtipeale ettevõttesiseselt, installides PaaS tarkvara arvutitesse, mille tõttu ettevõte peab taristu tagama.[13]
Hübriidse pilve PaaS pakub sama funktsionaalsust, erinevuseks eelnevatest vormidest see, et PaaS tarkvara suudab võtta andmeid ettevõttesiseselt ja tema pilvepakkujatelt, seeläbi luues ühe uue PaaS isendi. See vorm nõuab ettevõttesiseselt ikkagi taristut, kuid vähem, kui privaatse puhul ja rohkem, kui avaliku puhul.[14]
PaaS teenused on tihtipeale tasulised, kas kasutatud mahu järgi (näiteks gigabaitide kohta kindel hind) või kuumakse, vastavalt sellele mitu tarkvaraisendit klient käivitab.[15]
Tarkvarateenus (SaaS)
muudaTarkvarateenusena pakurakse kliendile tarkvara, mida ta saab interneti vahendusel kasutada ja mõnel määral seadistada. Kliendil puudub ligipääs taristule ja platvormile, millel tarkvara töötab.[16]
Tasulistel SaaS teenustel on üldiselt fikseeritud summa kuus, sest klient teab ette, mida ta täpselt ostab, kuna teenusepakkuja müüb kasutusõigust tarkvarale kindlate tingimustega. Esineb SaaS teenustel ka tasuta vorm, millel on piiratud ligipääs või ajaline limiit.[17] Näiteid tasulistest SaaS teenustest oleksid GitHub, Netflix või Dropbox[18], näiteid tasuta SaaS teenustest oleksid Google Docs või Slack[19]
Viited
muuda- ↑ Amazon. "What is cloud computing?". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ Syvantis Technologies (27. oktoober 2017). "Why the cloud is more cost effective than your servers". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ teQwise (3. aprill 2018). "Why is Cloud Computing So Important?". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ Chris Poelker (4. detsember 2009). "Why virtualization is the foundation of cloud computing". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ Red Hat. "Types of cloud computing". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ w3schools. "Private Cloud Model". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ w3schools. "Public Cloud Model". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ Cloud Carib. "Understanding The Risks of Public Cloud". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ citrix. "What is hybrid cloud?". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ iomart (15. august 2018). "What is IaaS (Infrastructure as a Service) and How Does It Work?". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ Nate Drake, Brian Turner (24. november 2020). "Best IaaS in 2021: Infrastructure as a Service providers". Originaali arhiivikoopia seisuga 25.02.2021. Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ Atos Apprenda Support. "What's the Difference Between Public PaaS and Private PaaS?". Originaali arhiivikoopia seisuga 1.02.2021. Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ Jason Brooks (6. jaanuar 2012). "Apprenda 3.0 Brings Private PaaS to .NET Developers". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ Atos Apprenda Support. "PaaS in a Hybrid Cloud World". Originaali arhiivikoopia seisuga 1.02.2021. Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ "PaaS (Platform-as-a-Service)". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ Microsoft. "What is SaaS?". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ Tony Hou. "IaaS vs PaaS vs SaaS Enter the Ecommerce Vernacular: What You Need to Know, Examples & More". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ Karol Zielinski. "33 Payment Forms of The Most Popular SaaS Companies in the World". Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ Josh Fechter (15. oktoober 2020). "15 Common Software as a Service (SaaS) Examples to Inspire You". Originaali arhiivikoopia seisuga 26.01.2021. Vaadatud 28.01.2021.