Pilakujalg
Pilakujalg, ka tulejalg (samuti peerujalg põhjaeesti murretes; pirrupiht lõunaeesti murretes; aga ka pirrujaak, tulehammas, tulerind jne) oli eriline tulejalg peergude kinnitamiseks[1].
Kirjeldus muuda
Pilakujalg koosnes kahest osast: pilakust ja jalast. Pilakujalg tehti harilikult ühest puust nii, et oksad jäid jalgadeks ning tüvi varreks, mille otsa kinnitati metallist pilak. Pilaku harude (ehk huulte) vahele pandi peerg.
Lihtsate tulejalgade kõrval oli ka selliseid, kus pilaku kõrgust sai reguleerida. Sellise pilaku varres olid augud või hammaspuu, nii et varre kõrgust sai muuta ristuva pulga paigaldamisega. Oli ka raamikujulisi pilakujalgu, kus aluspaku sisse tapiti kaks puidust latti ning vahele neid ühendav püstine pilakuhoidja[1].
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 143