Pelayo
Pelayo (algupärane ladina nimi Pelagius; umbes 685 – 737 Cangas de Onís) oli Astuuria kuningriigi asutaja (astuurlaste vürst), kes valitses seda aastast 718 kuni surmani aastal 737.
Tema päritolu on vaidluse all. Albelda kroonika järgi oli ta gooti (läänegooti) aadlik («XV. ITEM ORDO GOTORUM OBETENSIUM REGUM. Primum in Asturias Pelagius rg. in Canicas an. XVIIII. Iste, ut supra diximus, a Uittizzanc rege de Toleto expulsus Asturias ingressus.)[1] Alfonso III testament aastast 869[2], milles kuningas annetab presbüter Sisnandole Tenciana Santa María kiriku (Tiñana kihelkond, Siero vald), mille tema onu Alfonso II oli saanud oma vaarisa Pelayo valdustest, seostab Pelayot Astuuria keskosaga, mainimata siiski tema kodukohta.
Võiduga Covadonga lahingus peatas ta muslimite tungi põhja poole ja pani aluse rekonkistale, Pürenee poolsaare tagasivallutamisele mauridelt kristlaste poolt. Ta rajas esimese kristliku kuningriigi Pürenee poolsaarel pärast Umaijaadide kalifaadi edukat sissetungi Hispaaniasse aastatel 711–718 (uuematel arheoloogilistel andmetel võis Astuurias riik juba varem olla[3]). Pole tugevaid tõendeid, mis kinnitaksid, et Pelayo tahtis taastada Läänegootide kuningriiki või tegutses usulistel motiividel.
Peamised allikad Pelayo elu ja tegevuse kohta on Astuuria kuningriigis 9. sajandi lõpus kirjutatud kaks ladinakeelset kroonikat – "Chronicon Albeldense" (Albelda kroonika) ja Alfonso III kroonika.
Pelayo elu legendide järgi muuda
Pelayo elu enne kuningaks saamist muuda
Pelayo oli läänegooti aadlik, Falifa poeg. Chronica Albendensise väitel oli Falifa Galicia hertsog, kes tapeti tolleaegse läänegooti kuninga Wittiza poolt. Alfonso III kroonika põhjal on Pelayo Chindasuinthi lapselaps ning samuti väidetakse seal, et ta isa torgati Córdobas pimedaks Wittiza käsul. Seal väidetakse ka, et peale troonile saamist aastal 702 saatis Wittiza Pelayo Córdobast eksiili. Kõik see on aga varajane rahvapärimus.[4]
Hilisema pärimuse kohaselt armus Munuza, berberist legione (Gijón või León) valitseja Pelayo õesse ning saatis sõna Tariq ibn Ziyadile, kes lasi Pelayo vangistada ning Córdobasse saata. See, et Munuza valitsuspaik oli Gijónis või Leónis, tõestab, et araablased olid selleks ajaks oma võimu Pürenee poolsaarel kindlustanud ning Pelayo näol ei olnud tegemist regionaalse ülestõusu juhiga araablaste invasiooni vastu. Pigem eeldatakse, et Pelayo sai kokkuleppele araablastest valitsejatega, kes tagasid läänegootidele võimaluse kohalikul tasandil väikeseid maa-alasid hallata.[4]
Mingil hetkel hakkas Pelayo oma valitsejate vastu tundmatutel põhjustel mässama. Sellised mässud oli läänegootide Hispaanias suhteliselt tavalised. Tema vastu saadeti ülejäänud Pürenee poolsaarelt mobiliseeritud armee, mida juhtisid Alkama ja Seville'i piiskop Oppa. Covadongas peetud lahingus tapeti Alkama ning Oppa võeti vangi.[4] Mauride kroonikad kirjeldavad Pelayot ja tema armeed kui "kolmekümmet metsikut eeslit".[5] [6] Covadonga lahing paigutatakse ajaliselt tavaliselt aastasse 718 või 719, al-Hurri ja as-Shami valitsemisaegade vahele, ent mõned ajaloolased on paigutanud lahingu ka aastasse 722 ning Chronica Albendensis paigutas selle koguni 740ndatesse.
Pelayo elu pärast kuningaks saamist muuda
Pärast tema valimist princepsiks (vürstiks, kogukondlikuks liidriks) astuurialaste poolt läänegootide moodi[4], tegi Pelayo oma riigi pealinnaks Cangas de Oníse.[7]
Ta kuningriik, mille kese asus algselt Ida-Astuurias, kasvas varsti. Ta pani oma naise mehele tulevasele kuningale Alfonso I-le, kes oli Pelayo idanaabri Kantaabria hertsogi Pedro poeg. Pelayo valitses kaheksateist või üheksateist aastat, kuni oma surmani 737. Peale teda sai kuningaks tema poeg Fafila.[4]
Ta on maetud Santa Eulalia de Abamia kirikusse, mis asub Corao külas, Cangas de Onise ligidal. Alfonso X käsul toimetati tema, ta õe ja ta naise Gaudiosa säilmed Covadonga pühasse koopasse.[8]
Viited muuda
- ↑ OVIEDO GOOTI KUNINGATE NIMEKIRI. 1. Esimene kuningas Astuurias oli Pelayo. Ta valitses Cangases 18 años. Nagu enne ütlesime, saabus ta Astuuriasse kuningas Witiza poolt Toledost välja aetuna." Albelda kroonika (CSIC Instituto de Historia).
- ↑ Manuel Risco. España sagrada, kd XXX-VII, Madrid 1789
- ↑ Artikkel ajalehes La Voz de Avilés
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Collins, Roger (1989). The Arab Conquest of Spain, 710–797. Oxford: Blackwell Publis
- ↑ al-Maqqari, Ahmed Mohammed (1843). De Gayangos, Pascual, ed. The History Of The Mohammedan Dynasties In Spain II. W.H.Allen And Company.
- ↑ "Extract from C. Sánchez Albornoz and M. Antuña's Fuentes de la historia hispano-musulmana del siglo VIII featuring a translation of an excerpt from Al Maqqari's Nafh al-Tib" in the on-line Biblioteca Cervantes (Spanish)
- ↑ García Villada, Zacarías, ed. (1918). "Rotensis". Crónica de Alfonso III (in Spanish; Latin). Madrid: Sucesores de Rivadeneyra. pp. 99–132. Retrieved 1 July 2012.
- ↑ Cawley, Charles, Medieval Lands Project: ASTURIAS, LEON, Foundation for Medieval Genealogy, retrieved August 2012