Aed-moorputk
Aed-moorputk ehk pastinaak (Pastinaca sativa) on porgandit meenutav, ent sellest heledam koonusekujuline juurvili.
Pastinaak on porgandi ja peterselli sugulane ning sarnaneb nendega nii välimuselt kui ka maitselt. Taim on kaheaastane, kuid kasvatatakse tavaliselt üheaastasena. Esimesel kasvuaastal on taimel roheline lehekodarik ning teisel aastal hakkab taim õitsema. Pastinaak on sarikõieline taim, millel on palju väikseid kollaseid õisi. Teisel kasvuaastal on juur puine ja söögikõlbmatu.
Pastinaak kasvab suuremas osas Euraasias. See on iidne kultuurtaim, mida kasutasid laialdaselt juba vanad kreeklased ja roomlased. Põhjamaades on taime kasvatatud juba 16. sajandist alates ning keskajal oli pastinaagil Euroopas sama suur tähtsus kui tänapäeval kartulil. Eelmise sajandi alguses oli pastinaak Eesti mõisaaedades üsna levinud juurvili ning sellest kirjutati mitmetes kokaraamatutes.[1]
Kasvatamine muuda
Pastinaak eelistab kasvamiseks liivast või liivsavist mulda. Taim külvatakse hilissügisel või varakevadel pärast lume sulamist peenrasse reavahega 30–40 sentimeetrit ning 2–3 sentimeetri sügavusele. Hiljem harvendatakse taimed kasvama 10–15 sentimeetrise vahega ning hoitakse umbrohust puhtana. Seemned on pruunid, lamedad ja tiibadega ning nende idanevus säilib üks-kaks aastat. Seeme tärkab 14–21 päevaga.[1]
Pastinaaki koristatakse hilissügisel enne maa külmumist. Võimalus on juurvilja säilitada ka kasvukohal, kuhjates sellele püsikülmade saabudes põhku või mulda. Nii võib juurt tarbida varakevadeni. Pastinaagi kasv hoogustub just septembris ning mõned külmakraadid ei tee taimele kahju, pigem ainult kasu.[2] Kerge külmanäpistus muudab pastinaagi magusamaks, kuna kaitseks külmumise eest toimub juurerakkudes vedelike suhkrustumine.[3]
Kasutamine muuda
Pastinaak meenutab mõnevõrra porgandit ning ka retseptides võib see teatud tingimustel mainitud köögivilja asendada. Võrreldes porgandiga, on pastinaagil magusam maitse, eriti kuumtöödelduna.[4] Keedetult, praetult, hautatult, aurutatult, ahjus küpsetatult, grillitult, röstitult, vokitult või laastudena õlis frititult sobitub pastinaak nii suppidesse, hautistesse, praadide lisanditesse, püreedesse, vormiroogadesse, salatitesse, kui ka vürtsikatesse keeksidesse-kookidesse. Seda sobib kasutada ka koos teiste aedviljade ja maitsetaimedega, lihapoolisega, piimatoodetega, munatoitude ja seentega.[3]
Antiikroomlased pidasid pastinaaki afrodisiaakumiks.[5] Ammustel aegadel kasutati pastinaagi söödavat osa ka tervise turgutamiseks. Juurte vee-, piima- või veinitõmmist pakuti kurnatud haigetele ning ergutati sellega söögiisu ja korrastati seedimist.[3]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Toivo Niiberg. "Pastinaak on porgandist väärtuslikum köögivili". Postimees. Vaadatud 02.05.2017.
- ↑ Christopher Brickell (1992). The Royal Horticultural Society Encyclopedia of Gardening. Lk 356, 565.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Urmas Kokassaar. "Pastinaak kõlab uhkemalt kui moorputk". Delfi. Vaadatud 07.05.2017.
- ↑ Alleman, Gayle Povis; Webb, Denise; Smith, Susan Male. "Parsnips: Natural Weight-Loss Foods". Vaadatud 05.05.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Phillips, Henry (1831). The Companion for the Kitchen Garden. Lk 42.
Välislingid muuda
- Aed-moorputk andmebaasis eElurikkus
