Parkapzuk (armeenia keeles Պարկապզուկ, 'torupill') on Armeenia torupill. Parkapzuk'il puuduvad bassitorud (burdoonid) ning tema sõrmiline ehk mänguvile on kahekordne, st kaks sõrmilist on kõrvuti koos.

Parkapzuk'i topeltsõrmilise otsa on ühendatud veisesarv, mis annab sõrmilisele üldkujult Armeenia rahvuspilliga pku sarnase väljanägemise. Mõlemal sõrmilisel on viis [1] kuni seitse [2] sõrmeava (alati võrdselt) ning sõrmilised on häälestuselt erinevad, mistõttu võib selle pilli mängimisel tekkida heliinterferents.

Instrumendi õhukott on tehtud kas kitse- või mõne muu looma nahast ning on tihti värvitud halliks või kujundatud (õhupuhumistoru ümbert) maalingutega, meenutamaks Ararati mäge.[2][3] Parkapzuk'ki mängitakse samuti kui teisi torupille.

Aktiivseid parkapzuk'i-mängijaid pole Armeenias kuigi palju. Näiteks 1996. ja 1997. aastal olevat lindistatud ühte viimastest toonastest parkapzuk'i-mängijatest.[2]

Mõne allika järgi on parkapzuk'il ainult üks sõrmiline, samas kui teiste andmeil on parkapzuk'il topeltsõrmiline nagu ka Armeenia rahvapillil tulum'il.

Viited

muuda
  1. http://instrumundo.blogspot.com/2012/12/parkapzuk.html
  2. 2,0 2,1 2,2 Malou Haine; Hubert Boone; Isabelle Deleuse; Géry Dumoulin, Wim Bosmans, Karel Moens, Anja Van Lerberghe, Ferdinand J De Hen, Pascale Vandervellen, Musée Instrumental (Bruxelles (18. september 2001). Musée des Instruments de Musique: Cornemuses européennes. Editions Mardaga. Lk 7. ISBN 978-2-87009-786-1. Vaadatud 14. detsember 2013.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2013. Vaadatud 14. detsembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

muuda