Pūčkoriai
Pūčkoriai (poola keeles Puszkarnia) on Vilniuse linnaosa, mis asub linna idaosas Naujoji Vilnia valla territooriumil. Pūčkoriai piirneb kirdes Naujoji Vilniaga, idas Strielčiukaiga, lõunas Žemasis Pavilnysiga, läänes Leoniškėsega, loodes Lyglaukiaiga ja põhjas Kučkuriškėsega.
Linnaossa jääb 63 meetri kõrgune Pūčkoriai paljand. Seal asub Pūčkoriai parkmets. Linnaosa jääb Pavilniai regionaalparki, sealhulgas Pūčkoriai maastikukaitsealale ja Tuputiškėse botaanilisele kaitsealale.[1]
Pūčkoriai linnamäe kõrgus on 18 meetrit, pindala 28x20 meetrit. See oli kasutusel XIV sajandini. Linnamäe jalamile jääb kiviaegne asulakoht.
Linnaosa nimi tuleneb slaavi keeltest, sõnast puszkarnia, mis tähendab suurtükkide valutehast. Seda nimekuju on esmamainitud 1506. aastal. Omal ajal oli seal Leedu suurvürstide valukoda, kus valati suurtükke, ühtlasi katsetati neid Vilnia kallastel.[2]
Linnaosa on tekkinud samanimelise mõisa aladele. Mõis on pärit XIV sajandist ja kuulus XVII sajandini Leedu suurvürstidele. 1797. aastal läks see riiginõunik Loskarjovi omandisse, 1804. aastal Sidorovičiuste omandisse. Advokaat Stanislovas Sidorovičiuse ajal märgiti maha valduse piirid, rajati vesiveski, rajati uus mõisakompleksi viiv tee. Veel sajandi esimesel poolel said sealse valduse omanikeks Izmailskid. Stepan Izmailski rajas veskisse puitmassi tootmise, millest sai hiljem paberivabrik. Vabrik tootis puidumassi, paberit ja kartongi 1915. aastani, mil selle seadmed Saksamaale toimetati. 1905. aastal oli Puškarnia mõisas ja asulas 205 elanikku.[3]
1921. aastal, mil piirkond oli Poola võimu all, omandas riik mõisalt 6 hektari suuruse ala. Sinna rajati maa-alused kindlustised, mis olid osa Vilniuse ümber rajatud suuremast kindlustiste kompleksist. Osa mõisa maid omandas raudtee. 1927. aastal ostis riik veel osa maad uue tee (Stepono Batoro g.) rajamiseks. 1929. aastal suri Olga Izmailska ja mõisa päris tema tütretütar Irena Romankevič, kelle valdusse see jäi Teise maailmasõjani. 1931. aastal oli Puškarnia mõisas 12 elanikku.[4] Nõukogude perioodil mõis võõrandati, selle omanik küüditati aga Siberisse. Sõjas said mõisa hooned kannatada, vabrikuhoone põles maha. Sõja järel rajati häärberisse kohaliku sovhoosi kontorihoone. Izmailskite suguvõsa eestvedamisel on osad mõisa hooned tänapäeval restaureeritud.[5]
Muinsuskaitse all on Pūčkoriai linnamägi ja selle juures asuv asulakoht, samuti Pūčkoriai mõisa hoonetekompleks, sealhulgas mõisaomanike elamu, vesiveski varemed, ait, küün, lauda varemed ja teenijatemaja.[6]
-
Pūčkoriai -
Linnamägi -
Pūčkoriai paljand -
Vaade Pūčkoriai paljandilt
Viited muuda
- ↑ https://www.geoportal.lt/map/
- ↑ Jurkštas, Jonas. Vilniaus vietovardžiai. – Vilnius, 1985, p. 45.
- ↑ Гошкевич И.И. Виленская губернія: Полный списокъ населенныхъ мѣстъ со статистическими данными о каждомъ поселеніи, составленный по оффиціальнымъ свѣдѣниямъ. Вильна, 1905.
- ↑ Wykaz miejscowości Rzeczypospolitej Polskiej, Kd. 1, Warszawa 1938.
- ↑ Vilnijos vartai
- ↑ "Leedu kultuurimälestiste register". Vaadatud 25. augustil 2021.