Püüa-steriliseeri-vabasta
Püüa-steriliseeri-vabasta (PSV), tuntud ka kui püüa-viljatusta-vabasta (PVV), on meetod vabakäigukasside populatsiooni ohjamiseks.
Protsess hõlmab kasside püüdmist, steriliseerimist (emastel) või kastreerimist (isastel), hilisemaks tuvastamiseks kõrvaotsa lõikamist või mikrokiibi paigaldamist, võimaluse korral vaktsineerimist ja ravi ning seejärel nende oma territooriumile tagasi laskmist. Kui asukohta peetakse ebaturvaliseks või muul viisil sobimatuks, asutatakse kassid ümber sobivamasse piirkonda.
Ideaalis leitakse kodu noorematele sotsiaalsematele kassidele (kassipoja sotsialiseerumise aeg jääb 2.–7. elunädalasse). Vanema metsistunud kassi sotsialiseerimine tekitab loomal stressi, mis viib immuunsüsteemi tasakaalust välja ja loom võib haigestuda.
Kassid, kes kannatavad tõsiste meditsiiniliste probleemide all (ravimatud haigused, rasked nakkushaigused või traumad/vigastused) eutaneeritakse.[1]
Eesmärk muuda
Programmide põhieesmärk on hulkuvate kasside populatsioonide vähendamine või täielik peatamine. See on siiani kõige laialdasemalt kasutatav mittesurmav ohjamismeetod.
PSV eesmärk laieneb tihtipeale ka üldise kogukonna elukvaliteedi edendamisse:
- parem elukvaliteet kogukonna-kassidele
- kassirohkete piirkondade märkamine ja nende edendamine
- avalikkuse teadlikkuse tõstmine (loomapidamiseeskirja kehtestamine)
- vabakäigu-kasside põhjustatud kahju ja meelehärmi vähendamine ühiskonnas
Õigusraamistik muuda
Eestis kehtiva loomakaitseseaduse[2] ja loomatauditõrje[3] seaduse kohaselt loetakse iga lemmikloom, kes liigub ilma omanikuta väljaspool oma kinnist territooriumi, omanikuta koduloomaks. Omapäi ringi liikuvatele koduloomadele kutsutakse loomapüüdja, kes kontrollib kohapeal kiibi olemasolu. Kui kiip on olemas ja registreeritud, võetakse omanikuga ühendust, et loom esimesel võimalusel omanikule tagastada. Kui kiip puudub, siis toimetatakse loom varjupaika.
Kui endine omanik välja ei ilmu või kui uut omanikku ei leita, siis on seaduse järgi kohalikul omavalitsusel õigus mitte varem kui kaks nädalat pärast looma varjupaika võtmist loom eutaneerida. Juhul, kui kaks nädalat on möödas ning ei ole leitud vana ega uut omanikku, siis ei pea looma eutaneerima. Loomi võib varjupaigas hoida piiramata aja, kui selleks vajalikud rahalised vahendid on olemas.
Viited muuda
- ↑ Miller, Philip & Boone, John & Briggs, Joyce & Lawler, Dennis & Levy, Julie & Nutter, Felicia & Slater, Margaret & Zawistowski, Stephen (2014). "Simulating free-roaming cat population management options in open demographic environments". PubMed.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Loomakaitseseadus – Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Riigikogu.
{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link) - ↑ "Loomatauditõrje seadus – Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee.
{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link)