Pärija nimetamise korraldus

Pärija nimetamise korraldus on testamendi tegija tahteväljendus selle kohta, kellele peale tema surma tema vara peaks jääma.

Testamendijärgse pärimise eesmärk on võimaldada testaatoril ehk pärandajal ise läbi oma viimse tahte avalduse valida, kellele kuulub tema vara või osa varast. See tähendab, et isiku surma korral läheb tema pärand üle testamendi korral testamendis nimetatud pärijale/pärijatele. Pärija nimetamise korralduses märgitakse tavaliselt ära isik/isikud, kellele pärand üle läheb ning kui suur osa pärandaja varast antud pärijale määratakse.

Näide: "Mina nimetan oma pärijaks A, kes saab ¾ minu varast ja B, kes saab ¼ minu varast" Pärija nimetamise korralduse saab ka teha ilma varaliste suuruste osade nimetamiseta. Sellel juhul loetakse, et korralduses välja toodud pärijad pärivad vara võrdsetes osades.

Näide: "Mina nimetan oma pärijateks A, B ja C." Antud näite puhul pärib iga üks 1/3 pärandvarast.

Erisused tavapärasest korraldusest

Kui aga pärija nimetamise korraldus käib ainult ühe pärandvara osa kohta, siis ülejäänud vara ei lähe automaatselt testamendijärgsele pärijale, vaid see toimub seadusjärgse pärimise teel. Seda aga eeldusel, et puudub pärimisleping ülejäänud pärandvara suhtes.

Juhul, kui pärija nimetamise korraldusega määratakse ainupärijad aga nendele määratud vara ei moodusta kokku tervet pärandit, siis suurendatakse igaühe pärandiosa võrdeliselt testamendis määratud osa suurusega. Sama olukord on ka siis, kui pärandiosad on suuremad kui pärand ise. Sellel juhul vähendatakse sarnaselt suurendamisega.

Lisaks on oluline mainida, et kui pärijateks nimetatakse sugulased ilma pärandiosi ja isikuid nimetamata siis toimub pärandamine ikkagi seadusjärgse pärimise teel.