Vikipeedia

Pärandihagi

Pärandihagi on vindikatsioonihagi liik, mille esitab pärija, testamenditäitja või pärandvara hooldaja pärandvara välja nõudmiseks pärimiseks mitteõigustatud, kuid pärandit pärijana valdava isiku vastu (PärS § 146).[1] Vindikatsioonihagi saab esitada isik, kellel on nõudeõigus teise isiku vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab.[2] Pärandihagi ese on pärimisõiguse tuvastamine, pärija nõue pärandi valdaja vastu, testamentaarsest annakust või pärimislepingust tulenev nõue või sundosa või pärandi jagamise nõue. [3] Pärandihagi on oma olemuselt universaalhagi.[4]

Pärandihagi esitamise eeldused muuda

Pärimisseaduse § 146 lõike 1 kohaselt on pärandihagi esitamisel kolm eeldust.

  1. Nõude esitaja on tegelik pärija, testamenditäitja või pärandvara hooldaja;
  2. Valdaja valdab pärandvara nagu pärija;
  3. Valdaja ei ole õigustatud pärima.[5]

Kohtualluvus muuda

Pärandihagi võib esitada pärandaja surma aegse elukoha järgi.[6] Juhul, kui pärandaja oli Eesti Vabariigi kodanik, kuid tal ei olnud surma hetkel Eestis elukohta, võib hagi esitada pärandaja viimase Eestis asuva elukoha järgi. Kui pärandajal ei olnud üldse Eestis elukohta, võimaldab seadus hagi esitada Harju Maakohtusse.[7] Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 96 eesmärk on kaitsta hagejat, võimaldades tal oma õigusi Eesti kohtus kaitsta.[8]

Pärandihagi rakendusala muuda

Pärandihagi esitamiseks tekib vajadus siis, kui pärimisasi lahendatakse ebaõigesti. See võib juhtuda näiteks siis, kui pärimise aluseks olnud viimse tahte avaldus osutub kehtetuks, pärimismenetluse käigus ei saada teada kõigist tegelikest pärijatest või kehtivatest viimse tahte avaldustest.[9] 

Pärimisseaduse § 4 lõike 1 kohaselt läheb pärandvara üle tegelikule pärijale. Omanikuks olemise tõttu tekib tal õigus kasutada iga pärandvara hulka kuulunud eseme suhtes ka üldiseid võla- ja asjaõiguslikke nõudeid. Neid põhimõtteid kohaldadestuleb tavaliselt vaadelda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõikest 3 tulenevat määratletuse põhimõtet, mille kohaselt tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda. Pärimisseaduse § 146 ja sellest tulenev pärandihagi teeb sellest erandi – selle abil saab välja nõuda kogu pärandvara ühe korraga. [10] 

Pärandihagi nõude ulatus muuda

Pärandvara hagiga on hõlmatud kogu pärandvara väljaandmine. Kui pärandit pärandajana vallanud isik on andnud pärandvara õigustamata kolmandale isikule üle, siis on pärijal õigus pärandvara hulka kuuluvad esemed ka heauskselt valdajalt.[11][12]

Nõude ulatust piirab asjaolu, et pärandvara välja andnud isikul on õigus pärandvarast maha arvata tema kantud pärandaja matuse kulud ning seadusjärgsele pärijale ja testamendi ning pärimislepingu korralduste täitmiseks üleantu. [13] Lisaks läheb koos pärandiga tegelikule pärijale üle kohustus, mille pärandvara vallanud isik pidi endale võtma pärandvara valdamise tõttu.[14]

Viited muuda

  1. ↑ Mikk, Tiina. ​​Pärimisõiguse õpik. 2., täiendatud trükk. Sisekaitseakadeemia: Tallinn 2012. Kättesaadav: .https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/239/Mikk_Parimisoigus.pdf?sequence=1&isAllowed=y (22.03.2023), lk 116-117.
  2. ↑ Asjaõigusseadus. - RT I, 17.03.2023, 57 - § 80.
  3. ↑ Euroopa e-õiguskeskkonna portaal. Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema? https://e-justice.europa.eu/85/DE/which_country_s_court_is_responsible?ESTONIA&clang=et (22.03.2023).
  4. ↑ Liin, Urve. Pärimisõigus. Iloprint: Tallinn 2005.
  5. ↑ Mikk, Tiina. ​​Pärimisõiguse õpik. 2., täiendatud trükk. Sisekaitseakadeemia: Tallinn 2012. Kättesaadav: .https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/239/Mikk_Parimisoigus.pdf?sequence=1&isAllowed=y (22.03.2023), lk 116-117.
  6. ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik. – RT I, 11.03.2023, 29 – § 96 lg 1
  7. ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik. – RT I, 11.03.2023, 29 – § 96 lg 2
  8. ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik. – RT I, 11.03.2023, 29. – § 96.
  9. ↑ Mikk, Tiina. ​​Pärimisõiguse õpik. 2., täiendatud trükk. Sisekaitseakadeemia: Tallinn 2012. Kättesaadav: .https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/239/Mikk_Parimisoigus.pdf?sequence=1&isAllowed=y (22.03.2023), lk 116-117.
  10. ↑ Mikk, Tiina. ​​Pärimisõiguse õpik. 2., täiendatud trükk. Sisekaitseakadeemia: Tallinn 2012. Kättesaadav: .https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/239/Mikk_Parimisoigus.pdf?sequence=1&isAllowed=y (22.03.2023), lk 116-117.
  11. ↑ Liin, Urve. Pärimisõigus. Iloprint: Tallinn 2005.
  12. ↑ Pärimisseadus. – RT I, 10.02.2023 – § 146 lg 2
  13. ↑ Pärimisseadus. – RT I, 10.02.2023 – § 146 lg 2
  14. ↑ Pärimisseadus. – RT I, 10.02.2023 – § 146 lg 4
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pärandihagi&oldid=6504409"