Ava peamenüü

Orelivile on vile, milles õhuvoolu läbimisel tekib orelis heli. Tavaliselt vastab igale klahvile üks orelivile; kuid on olemas ka mitmekordseid registreid, kus ühele klahvile vastab korraga mitu vilet. Näiteks Mixtur 3 fach ehk kolmekordne Mixtur, kus ühele klahvile vastab korraga kolm vilet. Sõltuvalt oreli suurusest ja registrite arvust võib vilede arv orelis ulatuda mitme tuhandeni.

Eri tüüpi oreliviled, mis tekitavad kõik sama helikõrgusega heli:
Metallviled: (1) Prinzipal, (2) Offenflöte, (3) Gambe, (4) Spitzflöte, (5) Trichterflöte, (6) Gedackt, (7) Gedacktflöte, (8) Quintade, (9) Rohrflöte, (10) Spitzgedackt.
Puuviled: (11) Prinzipal, (12) Offenflöte, (13) Gedackt, (14) Gedacktflöte.
Keelviled: (15) Trompete, (16) Krummhorn, (17) Dulzian, (18) Holzregal, (19) Trompetenregal, (20) Trichterregal, (21) Doppelkegelregal.
Skemaatiline visand, kõik viled on tegelikult natukene saledamad.

Sisukord

MetallviledRedigeeri

Metallviled valmistatakse plii ja inglistina sulamist. Igal orelimeistril oli vanasti oma metallvilede valmistamise "retsept" ehk vilede valmistamise tehnoloogia ja sulami koostisosade proportsioonid. Metallvilede kõla on selge, läbipaistev. Reas asetsevad viled moodustavad oreliregistri. Näiteid metallvilede registritest: Prinzipal, Octave, Quinte, Mixtur, Cornett.

PuuviledRedigeeri

Puuviled on pedaalregistrite viled. Nagu nimi juba ütleb, on nad valmistatud puidust. Vilede valmistamiseks kasutatavat puitu kuivatatakse teatud aega. Puuviled annavad mahedat ja madalat bassiheli. Tavaliselt asuvad nad orelis tagapool. Puuvilede registrid on mitmesugused flöödiregistrid, Burdon, Bassflöte, Subbass, Violon, Cello.

KeelviledRedigeeri

Keelviled on keelregistri viled. Vile sees hakkab keel õhuvoolu tõttu vibreerima, mis tekitab erilise põriseva heli. Keelvilede registrite on näiteks Trompet, Posaune, Oboe, Clarinette.

Orelivilede suurusRedigeeri

Oreliviled on lahtised, kui vile on ülevalt lahti, ja kinnised, kui vile on ülevaltpoolt kinni. Vilede pikkusest ja suurusest sõltub tekitatava heli kõrgus. Mida lühem ja kitsam on vile, seda kõrgemat heli ta tekitab, ja vastupidi: mida pikem ja jämedam on vile, seda madalamat ja massiivsemat heli ta tekitab.