Opus incertum

Opus incertum oli Vana-Rooma ehitistes kasutatud seinapindade müüriladumistehnika, milles laoti looduslikud või klombitud rusikasuurused (8–10 cm läbimõõduga) looduskivi- või tufitükid ebakorrapärases asetuses rooma betoonist (opus caementicium) müürisüdamikule.

Jupiter Anxuri templi lähedal seisev platvorm Terracinas (Latina provints, Lazio)

Terracina Jupiteri templi arkaad

Ajaloost

Varasem opus incertum kujutas endast tihedat segu betoonist ja looduskivitükkidest. Selle välispind püüti töödelda nii siledaks kui võimalik. Hilisem meetod taotles väiksemat betoonisisaldust segus ja kivide ühtlasemat suurust; kui betooni kasutati välisseinal kivide vahel eriti vähe, nimetati seda opus quasi reticulatum ('nagu opus reticulatum'). Opus incertum oli tavaline müüritehnika 2. sajandi algusest eKr kuni 1. sajandi keskpaigani, mil selle suurel määral asendas opus reticulatum.

Vitruvius eelistab oma teoses "De architectura" opus incertum '​i, pidades opus reticulatum '​i küll elegantsemaks, kuid ka kallimaks ja struktuuriliselt nõrgemaks, kuna sellesse tekivad praod kergemini.

• 
  Opus incertum-tehnikas hoone nurk suurematest kvaadritest
• 
  Opus incertum-müüritis betoonsüdamikuga ja tellistest vahekihiga (opus mixtum)

Välislingid

• H.R. Childress. What is Opus Incertum? - About Mechanics
• Opus incertum. - Western architecture: Construction. - britannica.com