Onu Bella

Onu Bella (kodanikunimega Igor Maasik (kuni 1989. aastani Maksimov[1]); 19. september 1961[2] Tartu1. mai 2018) oli eesti muusik ja meelelahutustegelane, Eesti Kirjanike liidu liige 2015. aastast.[3]

Onu Bella esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 28. mail 2011
Onu Bella 2006. aastal

Ta õppis Tartu 2. Keskkoolis ja lõpetas 1980. aastal Tartu 5. Keskkooli, lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli (füüsika-keemiateaduskonnas) 1985. aastal.

Ta oli keemiaõpetaja Narva 2. Keskkoolis (1985–1988), kuni 1992. aastani Tartu Konservitehase insener-keemik ja varumisosakonna juhataja, edasi vabakutseline.

Ta oli tegev ansamblites Öörahu (1988–1990; 2009), Provints (1990–1991), stuudioprojektis Onu Bella (1992–1995; 1998). 2005. aastal moodustas ansambli Onu Bella Band.

Tuntud raadiohääl kunagises Raadio Tartus, Paide Järva Kukus ja Põlvamaal Marta Raadios (kava “Vox Humana muusika”). Tal olid ka oma autorisaated raadiojaamas Raadio 2.

Ta näitles teatris Vanemuine ja Narva rahvateatris.

Töötas õhtujuhina ja diskorina, mängis põhiliselt 1970.–1980. aastate rokk- ja popmuusikat.

2010. aastal ilmus temalt autobiograafiliste sugemetega raamat “Ma võtsin viina”. 2017. aastal ilmus samuti autobiograafiline kaksikromaan "Tappa prostatavähk"[4][5].

1. mail 2018 suri Onu Bella 56-aastaselt vähki.

TeoseidRedigeeri

HelikandjadRedigeeri

RaamatudRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tal oli pikem suhe äritegelase Krista Raidma-Stromsvagiga ja füsioterapeut Sirje Penjamiga.

Mälestuse jäädvustamine ja austusavaldusedRedigeeri

Mart Juur pühendas oma 2018. aastal ilmunud "Hea tuju raamatu" Onu Bellale.[6]

ViitedRedigeeri

  1. Onu Bella, Ma võtsin viina, lk 76
  2. Onu Bella, Ma võtsin viina, lk 66
  3. Postimees: Palju õnne! Onu Bella võeti Kirjanike liidu liikmeks
  4. Onu Bella oma võitlusest vähiga: inimestele meeldib mõelda, et esoteerika on lahendus kõigele, kuid karm reaalsus on midagi hoopis muud, Delfi, 19. juuni 2017
  5. Onu Bella esitles raamatut oma võitlusest vähiga ERR Kultuur, 20. juuni 2017.
  6. "Mart Juur ilmutas Onu Bellale pühendatud raamatu: ma ei viitsinud nekroloogi kirjutada, kirjutasin paroodia". Õhtuleht. 11. november 2018. Vaadatud 16. novembril 2018.

VälislingidRedigeeri