Oksana Tralla

(Ümber suunatud leheküljelt Oksana Titova)

Oksana Tralla (sünninimi Oksana Titova; sündinud 15. veebruaril 1979 Tallinnas)[1] on Eesti tantsija ja koreograaf.

Oksana Tralla

Ta lõpetas 1998. aastal Tallinna Balletikooli ning sai 2002. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis bakalaureusekraadi koreograafias. 2006. aastal sai ta magistrikraadi Tallinna Ülikoolis koreograaf-lavastajana.[1]

2001–2011 töötas Tallinna Ülikooli koreograafia osakonnas klassikalise tantsu õppejõuna. 1998–2013 töötas Eesti Rahvusballetis balletiartistina ning lõi selle kõrvalt koreograafiat.

2013. aastast on Oksana Tralla vabakutseline koreograaf ja tantsuõpetaja.

TunnustusRedigeeri

LavastusedRedigeeri

  • The Last Hairy (2005, Kanuti Gildi Saal)[2]
  • Roots (2006, Kanuti Gildi Saal)[3]
  • Hamlet (2007, Rahvusooper Estonia)[4]
  • Peeter Paan (2008, Vanemuine)[5]
  • Kass ennustab tulevikku inimesest paremini (2008, Kanuti Gildi Saal)[6]
  • Alguse lõpp (2009, Kanuti Gildi Saal)[7]
  • Dissolution (2010, Rahvusooper Estonia)
  • Väike prints (2011, Rahvusooper Estonia)[8]
  • Kuidas mängida ennast (2012, KUMU)[9]
  • Püha Öö (2013, Kanuti Gildi Saal)[10]

Muud töödRedigeeri

Oksana Tralla on loonud koreograafia mitmele draama- ja muusikalavastusele. Teiste seas Steini ja Bocki muusikalile „Viiuldaja katusel“ (Vanemuine, 2003), „Hunt ja seitse kitsetalle” (Eesti Nukuteater, 2004), „ Preili Julie” (Vene Teater, 2005), „Tango in Buenos Aires” (Estonia, 2005), „ Maskiball” (Rahvusooper Estonia, 2009), „Suudlus kuuvalgel” (Estonia, 2009), „Käsikivi kosmosest” (Estonia, 2010) ja „Varastatud oranž jalgratas“ (Eesti Draamateater, 2010). Oksana Tralla osales koreograafina Andres Tenusaare animatsiooni "Kolmnurga afäär" (Nukufilm, 2012) loomisel.

PööningTantsRedigeeri

Oksana Tralla eestvedamisel algas 2011. aastal nüüdistantsusari "PööningTants".[11] Rahvusooper Estonia kammersaalis toimunud sarja üheks eesmärgiks oli pealava repertuaari kõrval soodustada ka kaasaegse tantsu arengut Rahvusooperis. PööningTants võimaldas koostööd balletitantsijate, koreograafide, heliloojate, lauljate, luuletajate ning multimeediakunstnike vahel. Projekti raames tuli välja neli tantsulavastust: "Väike prints", "Out of opera"[12], "Jumalate juures"[13] ja "Pärast maailma". Projekt pälvis nii publiku kui ka kriitikute tähelepanu.

IsiklikkuRedigeeri

Ta abiellus 2011. aasta suvel ajakirjanik Johannes Trallaga. Neil on poeg ja tütar. Aastatel 2012–2018 elas ja töötas perekond Brüsselis.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri