Vikipeedia

Oa tänava ühishauad Tartus

(Ümber suunatud leheküljelt Oa tänava ühishauad)

Oa tänava ühishauad Tartus on 2021. aastal Supilinnas päästekaevamiste käigus tuvastatud neli ühishauda, mis paiknesid Oa tänava all maapõues. Haudade leiukoht asub keskaegsest linnamüürist ligikaudu 200 meetri kaugusel, täpsemalt maja lähedal aadressil Oa tänav 1. Matmispaiga leiuaines, luustike vigastused ja matmisviis viitavad kõik 1704. aastal Tartu piiramisel langenud sõduritele. Tegemist on kõige suurema Põhjasõja-aegse sõdurite matmispaigaga nii Eestis kui ka Baltikumis.[1]

Eestist on tuvastatud lisaks Oa tänava matustele ka väiksemaid Põhjasõja-aegseid matuseid. Näiteks võib tuua Tartu Püha Maarja kirikaiast välja tulnud kolmikmatuse[2] ja Kalevi 25 krundilt välja kaevatud matmispaiga[3].

Taust muuda

Esimesed sammud Tartut vallutamiseks juhtusid 1704 aasta aprillis, kui tsaar Peeter I käskis Vene vägedel blokeerida Narva jõe suudme, et takistada kaitsjate laevade ligipääsu Peipsi järvele. Rootslaste laevastik oleks vastasel juhul saanud ründajaid selja tagant tabada või rünnata nende ühendusteid. Kindral Werdeni juhtimisel maabus 4. mail Emajõe suudmesse 7000 meest koos 18 suurtükiga. [4]

Rootsi väed aimasid, et venelased ründavad Tartut suvel. Juba aprilli alguses üritati alustada Peipsi järvele sõjalaevade viimist, et järvel oleks sõjaoperatsioonide ajaks laevastik olemas[5]. Lõpuks asus laevastik teele alles 3. mail ja sellele olulisele sündmusele eelnevat õhtut on kirjeldatud järgnevalt:

"Õhtul enne teeleminekut vastu 3. maid andis kapten Löschern von Hertzfelt lipulaeval Carolus banketi oma sõpradele ja garnisoni ohvitseridele. Öö läbi käis kõva jooming ja prassimine, puhuti trompeteid ja mängiti timpanitel, mida saatis peaaegu lakkamatu tulistamine nii suurtükkidest kui ka käsitulirelvadest. Kogu see kära pidi paratamatult ka venelaste kõrvu ulatuma ning võimaldas neil rootslaste tulekuks valmistuda."[6]

Aimu saanud rootslaste tulekust, hakkasid venelased Emajõge tõkestama. Kastre lähistel ehitasid Vene sõdurid ühest kaldast teiseni ulatuva tõkke, mis sulges rootslastele läbipääsu. Kiirest voolust võetud ja kitsas Emajões lõksus olevad rootslaste 13 laeva sõitsid täiskäigul venelaste lõksu ja langesid raske tule alla. Lahing kaldal olevate jalaväelaste ja Rootsi laevade vahel kestis kolm tundi ning lõpetavaks sündmuseks sai lipulaeva Caroluse õhkulaskmine selle kapteni von Hertzfelti poolt. 12 laeva langes venelaste kätte ja neid hakati kasutama nii Tartu kui ka Narva piiramisel varustuslaevadena.[7]

Juba kuu pärast olid esimesed Vene väed Tartu linnamüüride taga. Tartu komandant Carl Gustaf Skytte organiseeris sobivas vanuses linnakodanikud ja garnisoni positsioonidele. Siinkohal tuleks välja tuua Jakobi väravatest kuni Saksa väravateni jooksvat lõiku, mida pidi oli järjest positsioneeritud Tartu maapataljon, Põltsamaa pataljon ja Nõo pataljon. Need suurel määral kohalikest koosnevad pataljonid olid asetatud sektoritesse, kus ainsaks kaitserajatiseks oli vaid keskaegne linnamüür.[8] Põltsamaa pataljoni sektorit tabasid hävitavalt piiramise esimesed kahurikuulid 11. juunil. Nimelt hävines Vene värav, mida hakati kompenseerima mullast kuhjatud ja kuue suurtükiga varustatud kaitserajatisega. Jätkus venelaste suurtüki tuli, mis suurel määral tabas siiski vaid hästi kindlustatud kohtasid[9].

Näilise seisaku murdis 3. juulil tsaar Peeter I saabumine, kes pööras tähelepanu Emajõega külgnevale müürilõigule, mis tsaari sõnul "ise ootas mahalangemist"[10]. Algas mürskudega otsustava tormijooksu ettevalmistamine, mille tulemusel hävitati 7.–13. juulil linnamüür Piinatornist kuni Vene väravateni[11]. Tormijooksu algust planeeriti soisest Ülejõe piirkonnast läbi mainitud müüriava. 13. juulil kell seitse lasti esimesed lasud rootslaste musketitest, kes arvasid nägevat tormijooksuks kogunevaid Vene sõdureid. Tormijooksu siiski venelastel planeeritud polnud, aga rootslaste vasturünnaku tõttu ei jäänud neil muud üle kui seda kohe alustada. Tulevahetus muutus õhtu kulgedes igas mõttes tulisemaks. Nimelt olid Rootsi musketäride relvad niivõrd üle kuumenenud, et neid hakati jahutama Vene värava kraavidest toodud mudaga. Venelased pressisid arvulise ülekaaluga Rootsi sõduritest läbi Vene värava ette rajatud mullakonstruktsioonini, millel asetsenud suurtükid pöörati nüüd kaitsjate poole. Seda edu nähes saatis Vene vägede juhataja kindralfeldmarssal Šeremetjev värskeid lisavägesid 5000 mehe ulatuses.[12] Sissemurdmise asukoht on 2021. aastal välja tulnud matmispaigale suhteliselt lähedal, mistõttu ühe teooria järgi võib olla tegemist just tormijooksul langenud sõduritega.[13]

Arheoloogilised päästekaevamised 2021. aastal muuda

2021. aasta aprillis hakati Oa tänavat rekonstrueerima. Tööde käigus panid töömehed maasse kaableid ja trasse, mille kraavide kaevamiste käigus hakkas päevavalgele tulema tumedat orgaanikarikast pinnast ning inimsäilmed[14]. Kohusetundlikult võeti ühendust arheoloogidega, kes edasistel kaevamistel silma peal hoidsid ja arheoloogilist materjali dokumenteerid. Kaevamisi juhendanud arheoloog Martin Malvele tekitas muret fakt, et kõik neli ühishauda olid aga varasemate ehitustööde käigus ignoreeritud ja seetõttu ka osaliselt lõhutud[15].

Matused muuda

Kaevamiste käigus tuvastati neli ühishauda, kaheksa üksikmatust ja kaks kaksikmatust[16]. Matused olid suurel määral korrapäratud ja segamini. Kiiruga ja hooletu matmise vajaduse võis tingida laipade kiire lagunemine soojade ilmadega ja ka fakt, et järsult suri palju inimesi ära, keda oli vaja maha matta [17].

Ühishaud 1 muuda

Esimene ühishaud tuli välja juba enne arheoloogide kohaletulekut, mistõttu oli see kopaga kaevamisest kahjustada saanud. Kokku tuvastati 8 lõhutud luustikku, mis olid üksteise peale risti-rästi maetud. Sellest ühishauast esemeid ei tuvastatud.[18]

Ühishaud 2 muuda

Teisest ühishauast leiti 16 skeletti või osaliselt säilinud skeletti. Sarnaselt esimesele hauale olid siinsed surnud asetatud samuti risti-rästi. Hauast tuvastati kuus õigeusu ihuristi, mis viitab suure tõenäosusega Vene sõduritele.[19]

Ühishaud 3 muuda

Ühishaudadest suurim oli kolmas, kus oli 44 risti-rästi asetatud surnukeha. Hauast leiti kaevamiste käigus mitmeid esemeid, mille hulgas oli üks südasõlg, paar Rootsi ööri ja ka õigeusu ripats. Linnakalmistutelt leitavad südasõled viitavad kohalikule päritolule, aga õigeusu ripats Vene sõduritele, mistõttu on seda hauda tõlgendatud kui segahauda[20]. Tartu piiramise ajal langes kunagiste Vene väravate ja praeguses ülikooli botaanikaaias olevat piirkonda kaitsev eestlastest koosnev Põltsamaa pataljon, kelle võitlejate säilmed võidi matta just sellesse hauda [21].

Ühishaud 4 muuda

Neljandasse ühishauda oli asetatud 10 surnut. Siinsed langenud olid asetatud korrapäraselt ühte ritta üksteise peale. Suurem osa olid asetatud selili-siruli asendisse kuid kaks lamasid kõhuli. Siit ühishauast esemeid ei leitud.[22]

Üksikhauad ja topelthauad muuda

Ühishaudadest eraldi leiti ka kaheksa üksikhauda ja kaks kaksikhauda. Üksikhaudadesse asetatud surnute pead olid suunatud erinevate ilmakaarte suunas ja nad olid maetud selili-siruli asendis. Esimese kaksikhaua surnud olid maetud selili-siruli asendis üksteise kõrvale ja teise haua surnud olid asetatud samas asendis üksteise peale[23]. Üksikhauad kuuluvad ühe tõlgenduse järgi ohvitseridele, keda maeti kõrgema auastme tõttu tavasõduritest eraldi, kuid seda on kaasapandud esemete puudumise tõttu äärmiselt keeruline kinnitada [24].

Sõdurite säilmed muuda

Langenud olid kõik mehed vanuses (mõne erandiga) 17–25 aastat. Sõduritelt tuvastati vaid surmavaid ja paranemata patoloogiaid, mis viitavad silmapilksele surmale lahinguväljal või peatsele surmale pärast lahingut. Enamik sõdureid oli surnud kuulihaavadesse, mistõttu esines mitmeid kahuri- ja püssikuulide poolt purustatud luid. Mitme surnu puhul oli võimalik täheldada veel pliikuule ka toruluude ja koljude seest.[25]

Viited muuda

  1. ↑ Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & HiCaie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 249–262.
  2. ↑ Malve, M.,Aguraiuja, Ü. 2014. Millest kõnelevad isotoobid? Tartu Maarja kalmsitu varauusaegne kolmikmatus uute analüüsitulemuste valguses. Tutulus (3), 9.
  3. ↑ Koort, K. 2018. Kalevi tänav peitis seni teadmata kalmistut. Tartu Postimees (https://tartu.postimees.ee/6440822/kalevi-tanav-peitis-seni-teadmata-kalmistut)
  4. ↑ Kroon, K. 2007. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas. Argo, 2007, lk 269.
  5. ↑ Laidre, M. 2008. Dorpat 1558 – 1708. Linn väe ja vaenu vahel. Argo, 2009, lk 561.
  6. ↑ Laidre, M. 2008. Dorpat 1558 – 1708. Linn väe ja vaenu vahel. Argo, 2009, lk 562.
  7. ↑ Kroon, K. 2007. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas. Argo, 2007, lk 269–270.
  8. ↑ Kroon, K. 2007. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas. Argo, 2007, lk 270–271.
  9. ↑ Kroon, K. 2007. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas. Argo, 2007, lk 271.
  10. ↑ Kroon, K. 2007. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas. Argo, 2007, lk 272.
  11. ↑ Kroon, K. 2007. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas. Argo, 2007, lk 272.
  12. ↑ Laidre, M. 2008. Dorpat 1558 – 1708. Linn väe ja vaenu vahel. Argo, 2009, lk 598–599.
  13. ↑ Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & Hiie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 258.
  14. ↑ Malve, M. 2021. ÜLE 300 AASTA TEADMATA KADUNUD – Põhjasõja ohvrid Tartus Oa tänaval.– Tutulus (10), 6.
  15. ↑ Malve, M. 2021. ÜLE 300 AASTA TEADMATA KADUNUD – Põhjasõja ohvrid Tartus Oa tänaval.– Tutulus (10), 6.
  16. ↑ Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & Hiie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 249–251.
  17. ↑ Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & Hiie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 259.
  18. ↑ Malve, M. 2023. Põhjasõja-aegne matmispaik tõi põnevust. Supilinna Tirin, nr 21.
  19. ↑ Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & Hiie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 252.
  20. ↑ Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & Hiie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 252.
  21. ↑ Malve, M. 2021. ÜLE 300 AASTA TEADMATA KADUNUD – Põhjasõja ohvrid Tartus Oa tänaval.– Tutulus (10), 7.
  22. ↑ Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & Hiie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 251.
  23. ↑ Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & Hiie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 251.
  24. ↑ Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & Hiie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 259.
  25. ↑ Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & Hiie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 251.

Vaata ka muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Oa_tänava_ühishauad_Tartus&oldid=6551958"