Nutrigenoomika
Nutrigenoomikaks ehk toitumisgenoomikaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese genoomi, toitumise ja tervise vahelisi suhteid.
Nutrigenoomikas uuritakse toitainete mõju tervisele läbi genoomi, proteoomi ja metaboloomi muutmise, ja toitumise tulemusel tekkinud muutusi füsioloogias. Nutrigenoomika uurib seega, kuidas individuaalsed erinevused geenides mõjutavad organismi vastust dieedile ja toitumisele. Nutrigenoomika uuringute eesmärgiks on mõista, kuidas toitumine mõjutab metabolismi ja homeoöstaatilist kontrolli[1].
Toitumisgenoomika keskendub tavatoidus leiduvatele bioaktiivsetele ühenditele ja sellele, kuidas need ained interaktsioonis genoomiga mõjutavad organismi tasakaalu. On teada, et toidu kogus ja koostis võivad mõjutada krooniliste haiguste algust, progresseerumist, raskusastet või levimist. Toit koosneb paljude bioloogiliselt aktiivsete ainete segust, millest mõned võivad olla otsesed ligandid geenitranskriptsiooni mõjutavatele retseptoritele. Samuti võib ema dieet "programmeerida"rasedusperioodil loote homeoöstaasi metaboolselt läbi epigeneetiliste muutuste.[2]
Nutrigenoomika viis põhimõtet muuda
- Mikro- ja makrotoitained võivad otseselt või kaudselt mõjutada inimese genoomi läbi struktuurimuutuste ja geeniekspressiooni.
- Toitumine võib olla oluline riskitegur paljude haiguste arengul mõnedel indiviididel ja teatud asjaoludel.
- Mõned geenid mängivad tõenäoliselt olulist rolli haiguste tekkel, levimisel, progresseerumisel ja raskusastme määramisel, seda reguleerivad aktiivsed ained toidust.
- Tervise/haiguse tasakaalu mõjutamise aste lähtub indiviidi genotüübist.
- Sekkumine dieedi kaudu baseerub individuaalsel toitumisel ja vajab genotüüpi (individualiseeritud toitumine); sekkumist dieedi kaudu võib kasutada krooniliste haiguste preventsiooniks, kergendamiseks või raviks.
Nutrigenoomika tegeleb seega toitainete erinevuste analüüsiga geeniekspressiooni regulatsioonil, s.t. uurib toitainete mõju genoomile, transkriptoomile, proteoomile ja metaboloomile.[3]
Toitumisgenoomika kaks haru muuda
Toitumisgenoomikas võib eristada kaht haru:
- Nutrigenoomika – uurib toitainete mõju tervisele läbi genoomi, proteoomi ja metaboloomi muutmise ja selle tulemusena muutusi füsioloogias. Nutrigenoomika uurib ka seda, kuidas individuaalsed erinevused geenides mõjutavad organismi vastust dieedile ja toitumisele. Nutrigenoomika eesmärgiks on mõista, kuidas toitumine mõjutab metabolismi ja homeoöstaatilist kontrolli.
- Nutrigeneetika – uurib geenivariantide mõju toitumise ja tervise koosmõjule koos viitamisega indiviidide tundlikkusgruppidele.
97% annoteeritud geenidest on teadaolevalt assotsieerunud inimese monogeensete haigustega (mutatsioon ühes geenis on piisav haiguse tekkeks). Polügeensete haiguste korral (rasvumine, vähk, diabeet, kardiovaskulaarsed haigused jne.) on sekkumine toitumisega keerulisem. Toidukomponentide mõju tervisele toimib läbi geeniekspressiooni regulatsiooni, modulleerides transkriptsioonifaktorite aktiivsust või läbi hormonaalse kontrolli, mis realiseerub kaudselt kontrolli näol transkriptsioonifaktorite üle.
Kroonilised haigused (ka mõned vähitüübid) võivad olla ennetatavad või vähemalt edasilükatavad tasakaalustatud, spetsiaalse dieediga.[4]
USAs on Dr Lisa Mosconi uurinud ligi 15 aastat toitainete/toitumise mõju ajule ja näiteks ka võimalust õige toitumisega Alzheimerit ennetada.[5]
Viited muuda
- ↑ Tartu Ülikool, Ingrid Kalev (24. oktoober 2019). "Nutrigenoomika ehk toitumisgenoomika". Tartu Ülikooli veebileht. Vaadatud 24.10.2019.
- ↑ Tartu Ülikool, Ingrid Kalev. "Nutrigenoomika ehk toitumisgenoomika". Tartu Ülikooli veebileht. Vaadatud 24.10.2019.
- ↑ Tartu Ülikool, Ingrid Kalev. "Nutrigenoomika ehk toitumisgenoomika". Tartu Ülikooli veebileht. Vaadatud 24.10.2019.
- ↑ Tartu Ülikool, Ingrid Kalev. "Nutrigenoomika ehk toitumisgenoomika". Tartu Ülikooli veebileht. Vaadatud 24.10.2019.
- ↑ Lisa Mosconi (2018). Brain Food. How to Eat Smart and Sharpen Your Mind. USA: Penguin Random House.