Narvik
Narvik on linn Norras Nordlandi maakonnas Ofoteni ringkonnas põhja pool põhjapolaarjoont Ofotfjordeni idaosa lõunarannikul Rombakeni ja Beisfjordeni vahelisel Narviki poolsaarel, Narviki valla keskus.
Narvik | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
| |||
Pindala |
6,8 km² ![]() | ||
Elanikke |
14 148 (4.11.2019)[1] ![]() | ||
| |||
Koordinaadid | 68° 26′ N, 17° 26′ E | ||
LoodusRedigeeri
KliimaRedigeeri
Golfi hoovuse tõttu on kliima suhteliselt leebe. Kuigi linn paikneb põhjalaiusel 68°25', on külmima kuu jaanuari keskmine temperatuur –4,5 °C ja aasta keskmine temperatuur 3,7 °C.
MajandusRedigeeri
Narvikis on tähtis sadam, mis Golfi hoovuse tõttu on aasta ringi jäävaba. Selle kaudu eksporditakse Rootsi Kiruna piirkonna rauamaaki.
RaudteeühendusRedigeeri
Narviki raudteejaam on Euroopa põhjapoolseim raudteejaam (pisut lõunapoolsem on Murmanski raudteejaam. Lõuna-Rootsist saab sinna Kiruna kaudu sõita ilma ümberistumisteta. Ülejäänud Norra raudteevõrguga (mille põhjapoolseim jaam on Bodø raudteejaam) ühendus puudub.
LennuühendusRedigeeri
Linna lähedal on Narviki Framnesi lennujaam, mis teenindab ainult väiksemaid lennukeid. Umbes 80 km kaugusel Evenesi vallas on suurem lennujaam – Harstad/Narviki lennujaam.
AjaluguRedigeeri
Asula tekkis pärast seda, kui rajati raudtee Malmbanan Kiruna rauamaagimaardla paremaks kasutamiseks.
Teine maailmasõdaRedigeeri
Teise maailmasõja ajal oli Narvik Saksamaa sõjatööstusele eriti tähtis, sest sealtkaudu toodi Saksa okupatsiooni ajal Norras Saksamaale Rootsi rauamaaki. Seda veeti sealt eriti Emdenisse, mis oli peaaegu kogu 20. sajandi jooksul põhiline sadamalinn, kust rauamaak Ruhri piirkonda saabus.
9./10. aprillil algas Narviki lahing linna vallutamiseks. Lahingu käigus purustasid Saksamaa pommituslennukid Heinkel He 111 suure osa linnast.
Sadam ja linn jäid peaaegu sõja lõpuni sakslaste kätte.
Pärast sõdaRedigeeri
Pärast sõda taastati linn peaaegu täielikult.
Tuntud narviklasiRedigeeri
Narvikis on sündinud kahevõistleja Kristian Hammer ja džässlaulja Kjersti Stubø.