Narvik

Narvik
norra	Narvik
	Narviki vapp
Pindala	6,8 km²
Elanikke	14 148 (4.11.2019)
Koordinaadid	68° 26′ N, 17° 26′ E

Narvik on linn Norras Nordlandi maakonnas Ofoteni ringkonnas põhja pool põhjapolaarjoont Ofotfjordeni idaosa lõunarannikul Rombakeni ja Beisfjordeni vahelisel Narviki poolsaarel, Narviki valla keskus.

LoodusRedigeeri

KliimaRedigeeri

Golfi hoovuse tõttu on kliima suhteliselt leebe. Kuigi linn paikneb põhjalaiusel 68°25', on külmima kuu jaanuari keskmine temperatuur –4,5 °C ja aasta keskmine temperatuur 3,7 °C.

MajandusRedigeeri

Reisirong Narviki raudteejaamas

Narvikis on tähtis sadam, mis Golfi hoovuse tõttu on aasta ringi jäävaba. Selle kaudu eksporditakse Rootsi Kiruna piirkonna rauamaaki.

RaudteeühendusRedigeeri

Narviki raudteejaam on Euroopa põhjapoolseim raudteejaam (pisut lõunapoolsem on Murmanski raudteejaam. Lõuna-Rootsist saab sinna Kiruna kaudu sõita ilma ümberistumisteta. Ülejäänud Norra raudteevõrguga (mille põhjapoolseim jaam on Bodø raudteejaam) ühendus puudub.

LennuühendusRedigeeri

Linna lähedal on Narviki Framnesi lennujaam, mis teenindab ainult väiksemaid lennukeid. Umbes 80 km kaugusel Evenesi vallas on suurem lennujaam – Harstad/Narviki lennujaam.

Narviki kirik

AjaluguRedigeeri

Norra põhiseaduse päeva rongkäik Narvikis

Asula tekkis pärast seda, kui rajati raudtee Malmbanan Kiruna rauamaagimaardla paremaks kasutamiseks.

Teine maailmasõdaRedigeeri

Teise maailmasõja ajal oli Narvik Saksamaa sõjatööstusele eriti tähtis, sest sealtkaudu toodi Saksa okupatsiooni ajal Norras Saksamaale Rootsi rauamaaki. Seda veeti sealt eriti Emdenisse, mis oli peaaegu kogu 20. sajandi jooksul põhiline sadamalinn, kust rauamaak Ruhri piirkonda saabus.

9./10. aprillil algas Narviki lahing linna vallutamiseks. Lahingu käigus purustasid Saksamaa pommituslennukid Heinkel He 111 suure osa linnast.

Sadam ja linn jäid peaaegu sõja lõpuni sakslaste kätte.