Nõudluse hinnaelastsus
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2020) |
Nõudluse hinnaelastsus (inglise keeles price elasticity of demand) on mõõtühikuta näitaja, mis iseloomustab nõutava koguse muutust üheprotsendilise hinnatõusu korral[1].
Elastsus (elasticity) muuda
Majandusteadus pole absoluutne teadus nagu füüsika või keemia, sest inimfaktori tõttu esineb nähtusi, mida pole võimalik kindlates ühikutes väljendada [2]. Tavaliselt jaguneb elastsus mitteelastseks, elastseks ja ühikelastseks nõudluseks[3]. Nõudlust isloomustab kahanev astmefunktsioon, mille puhul nõudlus on kogu nõudlusfunktsiooni määramispiirkonnas konstantne[4].
Elastne nõudlus (elastic demand) muuda
Nõudlust defineeritakse kui sellist kogust kaupu ja teenuseid, mida tarbijad teatud hinnataseme juures ostaksid.
Nõudlus on elastne, kui elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on ühest suurem (|e|>1). Astmefunktsioonina esitades on optimaalse hinna leidmiseks vajalik, et |e|>1[4]. Nõudluskõvera kuju iseloomustab nõudluse elastsust hindade muutudes[4].
Nõudlus on elastne toodete ja teenuste puhul, millel on mitmeid asenduskaupu. Näiteks mandariinid ja apelsinid võivad teineteist asendada. Apelsinide hinna tõustes ostetakse rohkem mandariine ja vastupidi (ristelastsus). Elastse nõudluse puhul on hinnatõus nt 20%, aga koguse langus 45%.
Mitteelastne nõudlus (inelastic demand) muuda
Mitteelastsed on kaubad, millest loobumine halvendaks oluliselt indiviidi heaolu, näiteks teatud ravimid, kütus, elekter jne.
Nõudlus on mitteelastne, kui |e|<1.
Artiklis Inelastic Demand, Formula, Curve, and Examples on toodud järgnev näide kütuse kohta:
0,1/0,25=0,4
, kus väärtus 0,1 näitab kütuse protsentuaalset muutust;
ning 0,25 näitab hinna protsentuaalset muutust[3].
Artiklis The Impact of Food Prices on Consumption: A Systematic Review of Research on the Price Elasticity of Demand for Food on uuritud toidukaupade elastsust ning leitud, et toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide hinnaelastsus varieerub 0,27-st 0,81-ni. Kõige mitteelastsemad olid antud uurimuse kohaselt munad (0,27) ja kõige vähem mitteelastsed väljaspool kodu söödav toit (sh kiirtoit)[4].
Täielikult mitteelastne nõudlus on võimalik erandolukordades, näiteks kui püütakse osta endale elutähtis ravim selle hinnast hoolimata.
Ühikelastne nõudlus (unit elastic demand) muuda
Nõudmine on ühikelastne, kui |e|=1. Ühikelastse nõudluse korral optimumi ei ole ja tuleks müüa võimalikult vähe ja võimalikult kõrge hinnaga[3]. Elastsus saab olla väärtusega üks siis, kui kauba või teenuse kogus muutub proportsionaalselt sama palju hinnaga. Ühikelastse kauba või teenuse puhul on hinnatõus näiteks 15% ja tarbitava koguse langus 15%.
Viited muuda
- ↑ Andreyeva, T., Brownell, K.D., Long, M.W. (2010). The Impact of Food Prices Consumption: A Systematic Review of Research on the Price Elasticity of Demand for Food. AM J Public Health 100(2): 216-222 https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2804646/ (17.02.2020)
- ↑ Abraham, S.A. (2020). Why we Splurge When Times Are Good. Investopedia. https://www.investopedia.com/articles/economics/09/price-elasticity-of-demand.asp (19.02.2020)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Inelastic Demand, Formula, Curve, and Examples. The Balance. https://www.thebalance.com/inelastic-demand-definition-formula-curve-examples-3305935 (16.02.2020)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Laidre, A. juh. Kaldaru, H. Hinnakujundus kasumi maksimeerimisele suunatud ettevõttes. https://www.netekspert.com/download/magtoo.pdf (18.02.2020)
Välislingid muuda
- Komisjoni teatis. Suunised liikmesriikide kohtutele ostjale edasi suunatud ülemäärase ostuhinna osa hindamise kohta. Euroopa Komisjon. (2019) https://ec.europa.eu/competition/antitrust/actionsdamages/passing_on_et.pdf (17.02.2020)