Mustand:Geodeetiline astronoomia

Geodeetiline astronoomia ehk geomeetriline geodeesia on astronoomia haru, mis kasutab astronoomilisi meetodeid, et määrata asukohti Maal. Nende astronoomiliste vaatluste tulemusena määratakse asukohad Maal ning asimuudid, mis  asukohti ühendavad.[1]

Kasutusalad

muuda

Geodeetilise astronoomia peamised kasutusalad on järgnevad:

  • geodeetiliste andmesüsteemide loomine;
  • täpne astronoomiline navigeerimine;
  • astrogeodeetiline geoidi määramine;
  • kivimite tiheduse modelleerimine ja maa-aluste kihtide määramine;
  • Maa seire ja polaaride eksimuse määramine. [2]

Mõõtmismeetodid

muuda
  • Astronoomiline asimuut on nurk tähistaeva põhjapooluse ja vaadeldava objekti vahel, määratud astronoomilise vaatluse käigus.[3]
    • Asimuudi vaatlus koosneb vahelduvatest vaatlustest Põhjanaela ja mitme kilomeetri kaugusel asuva valgustatud sihtmärgi vahel.[4]
  • Astronoomiline laius on nurk, mis mõõdetakse astronoomilise normaali (raskusjõu vertikaali) ja ekvaatori tasandi vahel, kasutades astronoomilise meridiaani tasandit.
    • Kasutatavateks instrumentideks on geodeetiline teodoliit koos horisondi taseme kinnitusega, kronomeeter, HF-raadiovastuvõtja, termomeeter ja baromeeter.[5]
  • Astronoomiline pikkuskraad on nurk Greenwichi keskmise astronoomilise meridiaani ja astronoomilise meridiaanitasandi vahel, mõõdetuna ekvaatori tasandi mingil ajahetkel.[6]
  • GPS-süsteemil põhinev lähenemine:
    • kasutab globaalset positsioneerimissüsteemi (GPS) asimuudi määramiseks. Selle meetodi eelised on hõlmavad täpsus, kasutuslihtsus ja sõltumatus ilmastikuoludest.
    • võimaldab  asimuudi määramiseks korraga mitme sihtmärgi vaatlemist , tuginedes GPS-i suhtelisele positsioneerimisele.[3]
  • Uuemad tehnoloogiad:
    • väga pika baasjoone interferomeetria (VLBI) on raadioastronoomia tehnika, mis võimaldab geodeetilistel võrkudel saavutada täpsemaid ja usaldusväärsemaid asukohamõõtmisi või positsioneerimist. Vertikaalidefleksioone saab ennustada tihedate maapealsete raskusvaatluste abil.
    • süsteem TSACS (Total Station Astrogeodetic Control System), mis võimaldab programmeerida Leica TS60 tahhümeetrit tähtede vaatlemiseks ja kõrgusnurkade salvestamiseks. See võimaldab vaadelda eredaid tähti kuni 60 kraadi kõrgusel horisondist ning salvestada videot. Tahhümeetri andmeid võib kasutada samaaegseks laius- ja pikkuskraadi hindamiseks.[6]

Viited

muuda
  1. "Geodetic astronomy", Wikipedia (inglise), 14. jaanuar 2024, vaadatud 7. mail 2024
  2. "Geodetic astronomy", Wikipedia (inglise), 14. jaanuar 2024, vaadatud 7. mail 2024
  3. 3,0 3,1 Chang, C. C.; Tsai, W. Y (2006). "Evaluation of a GPS-Based Approach for Rapid and Precise Determination of Geodetic/Astronomical Azimuth" (PDF). JOURNAL OF SURVEYING ENGINEERING. Vaadatud 7. mail 2024.
  4. Hardy, R. (2022). "Geodetic Astronomy at NGS: Past and Present". National Geodetic Survey. Vaadatud 7. mail 2024.
  5. THOMSON, D. B. (1981). "INTRODUCTION TO GEODETIC ASTRONOMY" (PDF). University of New Brunswick. Vaadatud 7. mail 2024.
  6. 6,0 6,1 Hirt, C.; Bürki, B. (2006). "Status of Geodetic Astronomy at the Beginning of the 21st Century" (PDF). Curtin University. Vaadatud 7. mail 2024.