Muonio jõgi (soome Muonionjoki, rootsi Muonio älv, Muonioälven) on osa Rootsi (Norrbotteni lään) ja Soome (Lapimaa lään) piirist moodustav jõgi, Tornio jõe vasakpoolne lisajõgi. Jõgi paikneb Lääne-Lapimaal.

Muonio jõgi vaadatuna sillalt Kolari ja Pajala valla vahel.

Jõe pikkus on 230 km (mõnikord arvestatakse Muonio jõe alla ka Könkämäeno, millega koos on pikkuseks 333 km), jõgikonna pindala on 14 430, 14 400 või 14 310 km². Jõe langus 205 m (329–125 m).

Keskmine vooluhulk on umbes 165 või 171 m³/s. Vooluhulga maksimum on mais ja juunis.

Jõgi toitub peamiselt lumesulamisveest.

Ta on jääs 7...8 kuud aastas.

Muonio jõgi saab alguse (Kilpisjärvist algava) Könkämäeno ja Lätäseno ühinemisel Enontekiö ja Kiruna valla piiril Markkina küla lähedal. Ta voolab peamiselt lõuna suunas, kuni suubub Lappea külast põhja pool Kolari ja Pajala valla piiril Tornio jõkke (mis suubub Tornio juures Põhjalahte).

Muonio jõkke suubuvad muu hulgas Soome poolelt Tarvantojoki ja Palojoki ning Rootsi poolelt Merasjoki ja Parkajoki.

Suurim Muonio jõe äärne küla on Muonio (Soome). Teiste jõeäärsete asulate seas on Rootsi poolel Kuttainen ja Karesuando, Soome poolel Kaaresuvanto ja Jatuni.

Piirijõgi Redigeeri

Muonio jõgi sai koos Könkämäeno ja Tornio jõega Rootsi ja Soome piirijõeks Hamina rahuga 1809.

Kui lugeda Könkämäenot Muonio jõe alguseks, algab Muonio jõgi Soome ja Rootsi piirijõena Treriksrösetist ja lõpeb Pajalast pisut ida pool.

Muonio jõe ääres on Rootsi poolel Kiruna vald ja Pajala vald, Soome poolel Muonio vald, Kolari vald ja Enontekiö vald.

Sild läheb üle jõe ainult Muonios, Kaaresuvantos/Karesuandos ja Kolaris.

Piki jõge kulgeb Soome poolel valtatie 21, Rootsi poolel riksväg 99.

Vaata ka Redigeeri