Muhu tikand
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Oktoober 2023) |
Muhu tikand erineb teravalt Eesti teiste saarte, aga ka mandri-Eesti tikanditest nii värvi kui ka ornamendi poolest. Muhu tikand on teostatud valgel või värvilisel foonil, kontuure, peale väheste erandite, ei tikitud. Palju kasutati erksavärvilisi lõngu.
Muhu tikand jaguneb kahte suurde rühma:
- Muhu algupärane ornament ja
- pulmatanude tikandite ornament.
Muhu tikandite ornament ise liigitub geomeetriliseks ja taimseks. Geomeetriline on vanem ja asendub hiljem mõningatel rõivaosadel taimeaineliste motiividega.
Muhu geomeetriline ornament ei tundu nii range kui Saaremaa oma ega ole nii tihe. Äärekirjade kompositsiooni aluseks on kaheteljelise motiivi nihutamine või kahe taolise ehitusega motiivi vahelduv kordumine. Äärekirjade piiramiseks kasutati ohtrasti ka üla- ja alakirju. Kõige tüüpilisem, enim tarvitatud ja vanim muhu geomeetrilise kirja motiiv on suletud korrapärasesse kaheksanurka , milles esinevad kaheksaharulised tähed, ristid, diagonaalsed ristid ja teised kujundid. Neid kaheksanurki nimetatakse Muhu männaks või kaheksakannaks.
Geomeetrilise kirja üleminekul taimornamendiks säilib äärekirjades peamine traditsioon – üksikute motiivide reastamine. Sellised kirjad on kasutusel hilisematel esemetel.
Muhu lillkiri on suuremalt jaolt hiline ja tuli kasutusele 19. ja 20. sajandi vahetusel. Hilist lillkirja hakkati tikkima argitanudele geomeetrilise kirja asemel. Osa lillkirjast moodustab äärekirja (seeliku aiad), osa täidab kogu eseme pinna.
Muhu lillkiri on võrreldes Eesti mandriosas kasutusel olnud lillkirjaga looduslähedane ja varjundirohke.
Muhu tikandi värvid
Muhu tikandis kasutati muude värvide kõrval aniliinroosat ja miinikollast – need toonid muutsid Muhu tikandi iseloomulikuks just sellele piirkonnale.
Muhu tikand on teostatud valgel või värvilisel foonil. Kontuure, peale väheste erandite, ei tikitud.
19. sajandi II poolel kasutati värvimiseks vanamusta, silmakivi, sinikivi ja kahjatud musta, st lepakoorepruun värviti üle poemustaga. Oranživärvilisi seelikuid nimetati punasteks, kuna seda värvi saadi eriliste värvainete segust: kõigepealt punasest värvist, mis oli teraline ja mida osteti kaaluga. Terad jahvatati kohvimasinas peeneks ja lisati sellele nn valge pasta, mida saadi mitme nüüd unustatud aine segamisest. Sel oranžil põhjal kasutati säravaid toone, näiteks erkroosat (Muhu roosa) ja paljud teised. Peale keemiliste värvidega toonitud kodulõngade tarvitati tikkimiseks ka poest ostetud väga erksavärvilisi lõngu. Need muutsid kirjad elavamaks ja tervamaks ning andsid Muhu tikandile omase erilise harmoonia.