Motivatsiooniteooriad

(Ümber suunatud leheküljelt Motivatsiooniteooria)

Motivatsiooniteooriad on teooriad, mille ülesandeks on leida tegurid, mis viivad inimesi eesmärkide või tulemuste saavutamiseni.[1]

Motivatsiooniteooriate kujunemineRedigeeri

Psühholoogid on loonud mitmesuguseid motivatsiooniteooriaid, kuid terviklikku ja kõike haaravat teooriat pole õnnestunud neil veel luua.[2] Seetõttu puudub seni ühtne ja sidus motivatsiooniteooria, millega adekvaatselt kirjeldada kõiki motivatsiooni tunnusjooni.[3] See-eest on erinevad teoreetikud keskendunud erinevatele aspektidele, mille tulemusena on loodud erinevaid teooriad.[3]

Motivatsiooniteooriad hakkasid hoogsalt arenema 20. sajandi keskel.[4] Kolm kõige tuntumat teooriat, mis sellel perioodil formuleeriti, on McGregori X- ja Y-teooria, Maslow' vajaduste hierarhia ning Herzbergi kahe faktori teooria.[4] Neid teooriaid kasutatakse ka tänapäeval.

McGregori X- ja Y-teooriaRedigeeri

Douglas Murray McGregor oli aastatel 1906–1964 MIT Sloan School of Managementi professor.[5] McGregor on tuntud oma X- ja Y-teooriaga.[5] Ta jagas inimesed vastavalt nende töösse suhtumisele X- ja Y-tüüpi inimesteks.[2]

X-tüüpi inimesed on laisad ja nad püüavad võimaluse korral tööst hoiduda, neid peab pidevalt juhendama ning nad asuvad tööle vaid karistust kartes.[2] Suur osa sellesse tüüpi kuuluvaid inimesi väldib vastutust ja neil puuduvad ambitsioonid.[4] Samuti ei suuda nad teha loomingulist ja loovat tööd ning seetõttu võrdles McGregor neid robotitega.[2]

Y-tüüpi inimese jaoks on seevastu töö loomulik tegevus, nagu puhkus või mäng.[4] Nad pingutavad tulemuse saamiseks, kontrollivad ja juhendavad ennast ise.[2] Suunates jõupingutused tulemuse saavutamiseks ja pühendudes tegevusele, on nad võimelised end ise kontrollima ja juhendama.[4] Erinevalt X-tüüpi inimestest on Y-tüüpi inimesed võimelised loominguliseks ja loovaks tööks.[2]

Herzbergi kahe faktori mudelRedigeeri

Kahe faktori teooria looja oli Frederick Irving Herzberg, kes uuris töötajate rahulolu tööga.[6] Herzberg oli Ameerika psühholoog, kellest sai üks ärijuhtimise tuntumaid nimesid.[7] Herzberg on tuntud oma kahe faktori mudeli järgi.[7]

Herzberg jõudis järeldusele, et mõned varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud midagi enamat kui kõrvaldasid rahulolematuse ning ta nimetas need rahulolematuse faktoriteks ehk hooldavateks teguriteks.[8] Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni.[8]

Rahulolematusfaktoriteks ehk hooldavateks teguriteks pidas ta järgmisi: töötingimused ja kindlustunne tööl, suhted kaastöötajatega, suhted ülemustega, palk, olmetingimused ja isiklik elu.[6]

Rahulolufaktoriteks ehk motiveerivateks teguriteks pidas ta järgmisi: edukus töös ehk saavutused, saavutuste tunnustamine, töö sisukus, vastutusrikkus ja tähtsus, ametialane tõus ning arenguperspektiivid.[6]

Herzberg oli arvamusel, et kõrvaldades rahulolematust põhjustavad tegurid, ei saavutata veel tingimata rahulolu ehk motivatsiooni.[8] Hooldavate tegurite abil saab leevendada rahulolematust ja motiveerivate tegurite abil on võimalik suurendada rahulolu.[8]

ViitedRedigeeri

  1. Motivatsiooniteooria (vaadatud:24.05.19)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (vaadatud:07.04.19)
  3. 3,0 3,1 Palmer, D. (2007). What is the best way to motivate students in science?. Teaching Science, Vol 53, No 1, lk 38-42 (vaadatud:07.04.19)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Motivatsiooniteooriad (vaadatud:07.04.19)
  5. 5,0 5,1 [ https://en.wikipedia.org/wiki/Douglas_McGregor Douglas McGregor] (vaadatud:06.04.19)
  6. 6,0 6,1 6,2 Kahe teguri mudel (vaadatud:08.04.19)
  7. 7,0 7,1 Frederick Herzberg (vaadatud:08.04.19)
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 Vajaduste teooriad (vaadatud:08.04.19)