Monster Energy NASCAR Cup

Monster Energy NASCAR Cup (sageli lühendatult lihtsalt Cup või Cup Series) on kõrgeim USA autospordiorganisatsiooni NASCAR korraldatav võidusõidusari.

NASCARi võidusõit 1950ndatel aastatel
NASCARi võidusõit 1950. aastatel

Sarja nimetus tuleneb selle praeguse peasponsori energiajoogifirma Monster nimest. Algul kandis see nimetust Strictly Stock Series (1949), seejärel Grand National Series (1950–1970). Aastatel 1971–2003 oli sari tuntud Winston Cupi sarjana. 2004. aastal sai sarja peasponsoriks telekommunikatsioonifirma Nextel ja sarja nimeks Nextel Cup;[1] nimesponsori liitmise järel Sprinti korporatsiooniga 2007. aastal muudeti sarja nimi Sprint Cupiks. 2017. aastal sai sarja peasponsoriks energiajoogifirma Monster ning sarja nimeks Monster Energy Nascar Cup Series.[2]

Sarja paremusjärjestuse paneb paika punktisüsteem, kus sõitjatele jagatakse punkte etapil saavutatud koha ja juhitud ringide arvu järgi. Sarja 36 etapist koosnev hooaeg jaguneb kaheks osaks. Esimese 26 etapi järel pääseb 16 kõige enam võite ja punkte kogunud sõitjat 10-etapilisele "finaalturniirile", millega selgitatakse meister.[3]

NASCAR Sprint Cup 2016. aasta meistri Jimmie Johnsoni võistlusauto
NASCAR Sprint Cup 2016. aasta meistri Jimmie Johnsoni võistlusauto Chevrolet SS

Sarja peamiseks kandepinnaks on USA kaguosa, kus toimuvad pooled meistrivõistluste etappidest. Enamjaolt sõidetakse betoon- või asfaltkattega trekiovaalidel, kuid mõned etapid sõidetakse ka "euroopalikel" ringradadel. Kõik sarja etapid toimuvad tänapäeval USAs, kuigi varem on meistrivõistluste etappe peetud ka Kanadas, millele on lisandunud demonstratsioonsõidud Jaapanis ja Austraalias.[4] Sarja kõige prestiižikamat etappi, Daytona 500 miili sõitu jälgis 2016. aastal Ameerikas 11,4 miljonit televaatajat – kaks korda vähem kui selle hiilgeaegadel 2000. aastate keskel.[5]

Autotootjatest osalevad sarjas Chevrolet, Ford ja Toyota.[6] Kasutatavad tagarattaveolised võidusõiduautod meenutavad väliselt tavalisi sõiduautosid, kuid on ehitatud terasest toruraamile ning peavad kujult vastama standardsele mõõtemallile. Jõuallikana kasutatakse 358-kuuptolliseid (5,86 l) V8-mootoreid, mis alates 2012. aastast on elektroonilise sissepritsega ning võimaldavad tänase ligi 725 hj (541 kW) võimsuse[7] juures saavutada võidusõidurajal kiiruseks ligi 320 km/h.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2011. Vaadatud 22. märtsil 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. Nascar.com; vaadatud 20.12.2016.
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. september 2016. Vaadatud 1. septembril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. Nate Ryan. "NASCAR has plan to build an international presence". USA Today.
  5. http://beyondtheflag.com/2016/02/25/nascar-daytona-500-television-ratings-nascar-going-low/
  6. The next manufacturer to join NASCAR is... Motorsport.com. Vaadatud 20.12.2016.
  7. http://www.nascar.com/en_us/news-media/articles/2014/9/23/nascar-rules-package-changes-for-2015-horsepower-reduction-testing-changes.html