Mokili keel
Mokili keel (inglise keeles Mokilese, Mokil, Mwoakilese, Mwoakiloa[1]) on Austroneesia hõimkonda, täpsemalt Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Mokili (Mwoakiloa) atollil Karoliinide idaosas, Pohnpei saarel ja vähesel määral ka USA-s.[1] Kõikidel aladel kokku on umbes 1500 kõnelejat, neist Mikroneesias 1050 ja Mokili atollil alla 500. (Kõnelejate hulga andmed pärinevad aastast 1979.)[1]
| Mokili keel (Mokilese) | |
|---|---|
| Piirkonnad | Mokili (Mwoakiloa) atoll Karoliinid idaosas; Pohnpei saar |
| Kokku kõnelejaid | 1500 kõnelejat, Mikroneesias 1050, Mokili atollil alla 500. |
| Keelesugulus | |
Keele struktuur muuda
Fonoloogia muuda
Kuna mokili keel on Pohnpei dialekt, siis on sellel samasugune tähestik.
Täishäälikud ja diftongid
- a e i o oa u ai au ei eu oi ou
- [a] [e] [i] [o] [oa] [u] [ai] [au] [ei] [eu] [oi] [ou]
Kaashäälikud
- d k l m mw n ng p pw r s t w
- [t] [k] [l] [m] [mw] [n] [ɳ] [p] [pw] [r] [s] [ʧ] [w]
| Esivokaalid | Keskvokaalid | Tagavokaalid | |
|---|---|---|---|
| Kõrged | i | u | |
| Keskkõrged | e | o | |
| Keskmadalad | e | oa | |
| Madalad | a |
| Labiaalsed | Apikaalsed | Palataalsed | Velaarsed | |
|---|---|---|---|---|
| Klusiilid e stophäälikud | p | d | j | k |
| Frikatiivid e hõõrdhäälikud | s | |||
| Nasaalid e ninahäälikud | m | n | ng | |
| Lateraalid e külghäälikud | l | |||
| Flap 'id e ühekordsed värihäälikud | r |
Süntaks muuda
Sõnajärg lauses on SVO: subjekt, verb, objekt.[3]
Morfoloogia muuda
1) Instrumentaali ja komitatiivi tunnus on –ki.[3]
2) Nimisõnafraasi saab moodustada koos numbriliste prefiksitega. Nimisõnafraas koosneb nimisõnast ja numbrist, kus viimane jaguneb veel omakorda numeraaliks ja klassifikatsiooniks ehk skemaatiliselt näeb see välja nii:
Numbriliste klassifikatsioonide tüvelõpud:
- -men = elusolendid (inimesed, linnud, loomad)
- -pas = pikemad/suuremad objektid (pliiats, laul jne)
- -kij = asjad, mis koosnevad osadest või tükkidest
- -w = üldine klassifitseerija [4]
3) Sõnades (numbrites) saab esineda ka täishäälikute kadu/väljajättu, kui kasutatakse eelmises punktis väljatoodud tüvelõppe:
4) Tegusõnade pööramisel on isikute lõppudel mitmeid võimalusi. Kui sõna tüvi lõppeb täishäälikuga, tuleb kasutada neid lõppe:
| Ainsus | Kaksus (duaal) | Mitmus | Kaugsus | ||
|---|---|---|---|---|---|
| 1. isik | Inklusiiv | -sa | -sai | -hs | |
| Eksklusiiv | -i(oa) | -ma | -mai | -mi | |
| 2. isik | -mw(en) | -mwa | -mwai | -mwi | |
| 3. isik | -a | -ra | -rai | -hr | |
| Konstruktiiv | -n |
Kui sõna tüvi lõppeb kaashäälikuga, tuleb kasutada neid lõppe:
| Ainsus | Kaksus (duaal) | Mitmus | Kaugsus | ||
|---|---|---|---|---|---|
| 1. isik | Inklusiiv | -isa | -isai | -ihs | |
| Eksklusiiv | -ihoa | -ima | -imai | -imi | |
| 2. isik | -imwen | -imwa | -imwai | -imwi | |
| 3. isik | -in | -ira | -irai | -ihr | |
| Konstruktiiv | -in |
Arvsõnad muuda
Mokili keeles on arvsõnade väljendamiseks palju võimalusi. Enamik mokili keelt kõnelevaid inimesi aga nimetaksid kõigepealt variandid tulbas a).
| a | b | c | d | |
|---|---|---|---|---|
| 1 | ew | emen | apas | ekij |
| 2 | riaw | roahmen | rahpas | riahkij |
| 3 | jiluv | jilmen | jilpas | jilkij |
| 4 | pahw | pahmen | pahpas | pahkij |
| 5 | limoaw | limmen | limpas | limkij |
| 6 | wonow | wonmen | wonpas | wonkij |
| 7 | ijuw | ijmen | ijpas | ijkij |
| 8 | waluw | walmen | walpas | walkij |
| 9 | duoaw | dohmen | dohpas | dohkij |
| 10 | eijek |
- a) tulba numbreid kasutatakse määratletud e definiitsetest asjadest rääkides nt: puk riaw – kaks raamatut.
- b) tulba numbreid tuleb kasutada inimeste või loomade arvu väljendamisel. [ a) tulba numbreid kasutada ei tohi ] Nt: woal roahmen – kaks meest.
- Määratlemata e indefiniitsetest asjadest rääkides tuleb kasutada numbreid tulpades c) ja d). nt: suhkoa rahpas – kaks puud; me dohkij – üheksa asja.
Mokili keeles on ka teatud grupp numbreid (1-9), mida ei kasutata nimisõnade loendamiseks.
| 1 | oahd |
| 2 | ari |
| 3 | ejil |
| 4 | oapoang |
| 5 | alim |
| 6 | ohn |
| 7 | eij |
| 8 | awal |
| 9 | adu |
Nende numbrite põhjal moodustatakse nädalapäevade nimetused. Nädalapäevade moodustamiseks kasutatakse morfeemi –ni ja see liidetakse numbrile:
- ni + oahd = nioahd – esmaspäev
- niari – teisipäev
- niejil – kolmapäev
- nioapoang – neljapäev
- nialim – reede
Nädalavahetuse väljendamiseks aga see süsteem ei toimi, laupäeva ja pühapäeva kohta on neil veel eraldi sõnad:
- rehn koaunop – laupäev
- rehn joarwi - pühapäev[4]
Keelenäide muuda
John johnpadahk-men
- John on õpetaja
Ih mine Hawaii
- Ta on Havail.
Kajelehlia
- Üldine tervitus
Ia koanila?
- Kuhu sa lähed?
Ngoah mweoku kaua
- Ma armastan sind
Kirjaviis muuda
Kasutab ladina tähestikku. [1]
Huvitavat muuda
Kui näiteks saksa keeles tähendab sõna Hand vaid labakätt ja sõna Arm käe kogu ülejäänud osa, siis mokili keeles on süsteem sama kui eesti keeleski, kus me üldistame ja kasutame mõlemaks väljenduseks üht terminit. Mokili keeles: poa. Sõrmede kohta on aga 2 erinevat väljendust: jaid ja jandin poa.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 http://www.ethnologue.com/language/mkj
- ↑ http://scholarspace.manoa.hawaii.edu/bitstream/handle/10125/9910/uhm_phd_7801046_r.pdf?sequence=2
- ↑ 3,0 3,1 3,2 http://wals.info/languoid/lect/wals_code_mok
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2007. Vaadatud 26. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Harrison 1976: 142, 209