Mnisztwo

linnajagu Cieszynis

Mnisztwo [mn'ištvo] (tšehhi keeles Mníšek, saksa keeles Mönichhof) on linnajagu Cieszyni linnas Poolas, kuni 1973. aastani küla Cieszyni Sileesias.

Mnisztwo
[ mn'ištvo ]
tšehhi Mníšek
saksa Mönichhof
Pindala: 185 ha km²
Elanikke: 388 (1997)
Koordinaadid: 49° 44′ N, 18° 40′ E
Vana kirik 1900. aastast
Uus kirik 1992. aastast

Nimi tuleneb kas poolakeelsest sõnast mnich ("munk") või mnichy ("paber, paberlik")[1]. Linnaosa suunakood on 33, sihtnumber 43-400 ning koordinaadid 49°44'11"N 18°39'47"E.

Ajalugu

muuda

Keskajal kuulus Mnisztwo piirkond majandusmaana Cieszyni dominikaanide kloostrile. Reformatsiooni ajal rekvireeris selle Cieszyni hertsog Wacław III Adam. Küla on esmamainitud 1577. aastal nimega na Mnystwie[2]. Kui Wacław III Adami poeg Adam Wacław katoliku usku pöördus, andis ta Mnisi mõisa 1610. aastal Cieszyni linnale katteks 1500 taalri suuruse võla tühistamise eest. Kolm aastat hiljem andis hertsog mõisa uuesti dominikaani kloostrile, mis oli hiljuti taastatud[3]. 1775. aastaks olid Habsburgide dünastia hertsogid mõisa taludeks jaganud. 1888. aastal ehitati läbi küla põhjaosa raudteeliin Cieszyni ja Goleszówi vahel, millel paiknes ka Cieszyn Mnisztwo raudteepeatus (1919. aastani teivasjaam).

1898. aastal rajati külla katoliku kalmistu ning kaks aastat hiljem rajati kalmistu juurde ka kirik. Austria-Ungari 1900. aasta rahvaloenduse andmeil asus Minisztwos 185 hektaril 43 hoonet, kus kokku elus 315 inimest, mis andis rahvastiku tiheduseks 170,3 in/km². Neist 193 (61,3%) olid katoliiklased, 122 (38,7%) luterlased. Keeleliselt jagunesid külaelanikud 287 (91,1%) poola-, 20 (6,3%) tšehhi- ja 8 (2,5%) saksakeelseks[4]. 1910. aastaks kasvas majade arv 50 ja elanike arv 422-ni, kellest 248 (58,8%) olid katoliiklased ja 174 (41,2%) luterlased, 402 (95,3%) poola-, 16 (3,8%) tšehhi- ja 4 (0,9%) saksakeelsed[5]. 1906. aastal rajati külla ka kool ja 1911. aastal vahitorn. Traditsiooniliselt elasid külas Cieszyni valahhid, sileeslaste rühm, kes kõneles sileesia keele Cieszyni murret.

Pärast Esimest maailmasõda, Austria-Ungari lagunemist, Poola-Tšehhoslovakkia sõda ja Cieszyni Sileesia jagamist 1920. aastal sai Mnisztwo koos Cieszyniga osaks Poola Vabariigist. Teise maailmasõja algul annekteeris selle Saksamaa, kuid pärast sõda tagastati piirkond Poolale.

29. märtsil 1925 asutati Mnisztwos Cieszynimaa Haridusseltsi (Macierz Ziemi Cieszyńskiej) haruorganisatsioon, mille hoone valmis 1939. aastal.

1973. aastal liideti Mnisztwo küla Cieszyniga, misjärel piirkonnast sai Mnisztwo linnajagu. 1983. aastal moodustati külas eraldiseisev Cieszyni Mnisztwo Püha Johannes Ristija Sünni kihelkond (Parafia Narodzenia św. Jana Chrzciciela w Cieszynie Mnisztwie), mille tarbeks 1992. aastal rajati ka uus modernne kihelkonnakirik. 1997. aastal elas Mnisztwo linnaosas 388 inimest, mis moodustas Cieszyni linna 38 115 elanikust ligikaudu 1%[6].

Transport

muuda

Misztwo linnaosas aadressil Słowicza tänav 59 asub bussifirma ZGK Cieszyn Sp. z o.o. (Zakład Gospodarki Komunalnej w Cieszynie) peakontor. Mnisztwos on mitu bussipeatust: Słowicza/ZGK (ZGK Cieszyn Sp. z o.o. hoone juures), Słowicza/NŻ (Słowicza ja Jaskółcza tänava ristmikul), Mnisztwo (OSP Mnisztwo ja Püha Johannes Ristija kiriku juures) ning Orzeszkowa (Kindral J. Hallera ja E. Orzeszkowej tänava ristmikul). Linnaosa läbivad ZGK Cieszyn Sp. z o.o. linnaliinid nr 2, 21, 22, 30, 32 ja 50. Kuni 31. augustini 2008 kulgesid läbi Mnisztwo ka liinid nr 4 ja 20.

Viited

muuda
  1. Mrózek, Robert (1984). Nazwy miejscowe dawnego Śląska Cieszyńskiego. Katowice: Uniwersytet Śląski w Katowicach. p. 92. ISSN 0208-6336.
  2. Śląsk Cieszyński w początkach czasów nowożytnych (1528-1653). Idzi Panic (redakcja). Cieszyn: Starostwo Powiatowe w Cieszynie, 2011, s. 166. ISBN 978-83-926929-5-9.
  3. Śląsk Cieszyński w średniowieczu (do 1528). Idzi Panic (redakcja). Cieszyn: Starostwo Powiatowe w Cieszynie, 2010, s. 440. ISBN 978-83-926929-3-5.
  4. Gemeindelexikon der im Reichsrate vertretenen Königreiche und Länder, bearbeitet auf Grund der Ergebnisse der Volkszählung vom 31. Dezember 1900, XI. Schlesien. Wien: 1906.
  5. Ludwig Patryn (toim) Die Ergebnisse der Volkszählung vom 31. Dezember 1910 in Schlesien. Troppau: 1912.
  6. Studium uwarunkowań i kierunków zagospodarowania przestrzennego miasta Cieszyna. Cieszyni linnavalitsus

Kirjandus

muuda
  • Jerzy Wróbel: Z dziejów Mnisztwa. Cieszyn: Macierz Ziemi Cieszyńskiej, 1980.
  • Władysław Sosna: Cieszyn. Przewodnik krajoznawczy. Cieszyn: Offsetdruk i Media Sp. z o.o., 2005, s. 170-172. ISBN 83-918061-9-7.

Välislingid

muuda