Mineraalväetised
Mineraalväetis on väetise tüüp, milles taimetoiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena[1]. Mineraalväetis võib olla inimese poolt toodetud või ka looduslik. Mineraalväetis sisaldab vajalikke aineid, mis on tähtsad taime normaalseks kasvuks ja arenguks. Väetis sisaldab tavaliselt lämmastikku, kaaliumi ja fosforit. Mineraalväetised jagunevad tahketeks ja vedelateks[2].
Ajalugu
muudaMärke väetiste kasutamisest on leitud vanade egiptlaste, roomlaste ja babüloonlaste kirjutistest. Leiti, et vanad rahvad kasutasid puutuhka suurema saagi saamiseks põllule, mis on omamoodi looduslik mineraalväetis. Samuti on leitud, et keskajal kasutati ka surnuid kalu, mis visati põllule väetamise eesmärgil. Teadlased on arvanud, et kala hakati väetisena kasutama juba 1620. aastatel.[3]
Tahked mineraalväetised
muudaTahked mineraalväetised on tahkes olekus mineraalväetised. Tahked mineraalväetised jagunevad kristallilisteks, granuleeritud ja amorfseteks väetisteks. Kristallilisel kujul on tüüpilised väetised ammooniumsulfaat ja kaaliumkloriid. Tüüpilised granuleeritud väetised on näiteks karbamiid, ammooniumnitraat ja topeltsuperfosfaat. Amorfne pulber on näiteks lubilämmastik.[2]
Vedelad mineraalväetised
muudaVedelad mineraalväetised on vedelas olekus mineraalväetised. Vedelaid mineraalväetisi saab jagada kolme rühma nende käitlustehnoloogiliste eripärade järgi:
1) Kontsentraatväetised. Need ei ole enne väetamist muude ainetega lahjendatud.
2) Väetiste lahused. Nendes on komponendid lahustunud kujul.
3) Suspensioonväetised. Need vajavad enne tarvitamist loksutamist või sisaldavad stabilisaatoreid, mis peaksid hoidma suspensiooni ruumiliselt ühtlasena.[2]
Väetiste andmine
muudaPõllukultuurile on oluline, et väetis oleks õiget tüüpi, õiges koguses, õigel ajal ja õiges kohas antud. Nende tegurite optimeerimine tagab kõige parema saagikuse ja hinna suhte. Igal põllukultuuril ja mullatüübil on valdavalt erinevad väetistarbed, nende arvutamiseks on vaja laboratoorseid andmeid.[4] Eestis on võimalik laborisse analüüsimiseks viia oma mullaproovid Põllumajandusuuringute Keskusse.
Viited
muuda- ↑ "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018". (vaadatud 09.05.2022)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kalvi Tamm, Raivo Vettik, Taavi Võsa, Jaanus Siim, Peeter Viil (2013). Väetiste käitlustehnoloogiad- ja masinad. Eesti Maaviljeluse Instituut. ISBN 978-9949-9376-3-9.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) (vaadatud 11.05.2022) - ↑ Michael O'Connor (21. september 2021). "The History of Fertilizer". BackyardBoss. (vaadatud 11.05.2022)
- ↑ IFA, WFO, GACSA (2016). Nutrient Management Handbook.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) (vaadatud 20.05.2022)