Minarhism
Minarhism on poliitiline ideoloogia, mis on välja kasvanud liberalismist ja propageerib minimaalse riigi ideed. Nad vastustavad etatismi (ingl. Statism), s.t ametnike eesthooldust ja võimutäiuse kasvu ning püüavad leida kompromissi anarhismi ja sotsiaalse-, bürokraatliku riigi vahel.
Riiki koos sellele omaste institutsioonidega peetakse vajalikuks, kuid tema legitiimsus peab olema rangelt piiritletud, s.t tegemist on nn „öövahi riigiga“. Riiklike institutsioonide sunnivõimu rakendamine on põhjendatud vaid siis, kui see on seotud suveräänse riigi territooriumi kaitsmisega, avaliku korra säilitamise ja õigluse kehtestamisega eraomandi kaitsmisel ja tehingute lõpuni viimisel. Valitsusel ei ole siiski õigust sekkuda isikute vahelistesse tehingutesse ning riigivõimul piiramatut jõumonopoli.
Arengulugu muuda
Samuel Edward Konkin III (1947–2004), ameerika libertaarne filosoof, agorist, tõi minarhismi mõiste kasutusele 1971. aastal, kui ta kirjeldas libertaare, kes kaitsesid piiratud õigustega riigi olemasolu vajadust. Ta tuletas selle mõiste: min(imal) + -arcy (government) + -ism(system) ehk minimaalse valitsusvõimuga süsteem.[1]
Robert Nozick (1938–2002), ameerika filosoof esitas minimaalse riigi kontseptsiooni teoses „Anarchy, State and Utopia“, rõhutades, et „öövahi riik“ loob raamistiku, mis austab inimõigusi.[2]
Mõtteavaldusi muuda
Ameerika vabamõtleja ja poliitik Benjamin Franklin (1706–1790) väitis: "Need, kes võivad loobuda olulisest vabadusest, et saada veidi ajutist turvalisust, ei vääri vabadust ega turvalisust".
Prantsuse liberaale majandusteadlane Frédéric Bastiat (1801–1850) ütles, et: "Me saame riigilt oodata ainult kahte asja: vabadust ja turvalisust ning peame mõistma, et me ei saa nende mõlema kaotamise ohus taotleda kolmandat".
Ameerika filosoof Ayn Rand (1905–1982) propageeris minarhistlikke ideid „Objektivismi“ nime all. Ta väitis, et: Seadusandlik kogu peab andma täitevvõimu teostavale valitsusele volituse kaitsta inimesi kurjategijate ja omakohtu eest ning kaitsma territooriumi väljastpoolt tulevate sissetungide. Nende ülesannete täitmiseks, peab kogu looma adekvaatne tulubaas maksukohustuse läbi. Lisaks tuleb luua kohtu-institutsioon, mis mõistaks isikute vahel puhkenud konfliktides õigust kehtestatud seadustest lähtudes. Valitsusel ei või olla muid õigusi, peale nende, talle delegeeritud õiguste ning ta peab tegutsema erapooletult.[3]
Riigi tegevuse kirjeldamisel kasutavad minarhistid sõnu järgmises tähenduses:
Võim (Max Weber) – riigil on seadusliku vägivalla monopol, kuid see peab piirduma suveräänse riigi territooriumi kaitsmise, korra säilitamise ja õigluse kehtestamisega eraomandi kaitsmisel ja tehingute lõpuni viimisel.
Vastutustundetus (Frédéric Bastiat) – "Riik on suur illusioon, mida ära kasutades püüab igaüks elada teiste kulul".
Ohutunnetus (Friedrich August von Hayek) riikliku organisatsiooni hoolekanne ja sellest tulenev võimu kasv piirab üksikisiku isikuvabadusi ning viib meid paratamatult ebatõhusa ja majandustegevust halvava heaoluriigini.
Viited muuda
- ↑ Gordon, David (2011-04-01) Sam Konkin and Libertarian Theory, LewRockwell.com. [1]
- ↑ Nozick, Robert (1974). Anarchy, State, and Utopia. Basic Books. ISBN 978-0-465-09720-3.
- ↑ Rand, Ayn; Robert Mayhew (2005-11-01). Ayn Rand Answers: The Best of Her Q & A. Penguin. ISBN 978-0-451-21665-6. p. 125-131, 364–365.