Mikołaj Radziwiłł Must
Mikołaj Radziwiłł Must (poola Mikołaj Krzysztof Radziwiłł Czarny; 4. veebruar 1515 – 29. mai 1565 Vilnius) oli Rzeczpospolita riigitegelane.
.jpg)
Mikołaj Radziwiłł Must oli Olina ja Nilvischi vürst, Vilniuse vojevood, Leedu Suurvürstkonna ülemmarssal ja kantsler. 1553–1566 oli ta Leedu suurhetman ja 1561–1562 oli ta Leedu Suurvürstiriigi valitsusaegne Liivimaa administraator.
Liivimaa sõjas
muuda1561. aastal alistus Liivi ordu Poola kuningale ja Leedu suurvürstile Zygmunt II Augustile, sellega kaasnes suurvürstiriigi sekkumine Liivimaa sõtta, Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigiga. 1561–1569 hõlmas suurvürstiriik ka Liivimaa hertsogkonna (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti). 1561–1562[1] oli ta Leedu Suurvürstiriigi valitsusaegne Liivimaa administraator ning Zygmunt II August andis talle volikirjaga õiguse Liivimaal vastu võtta ustavus- ja alistumisvannet, seada ametisse staarosteid ja muid ametiisikuid.
Pikemalt artiklites Liivi sõda ja Vene-Poola sõda (1562–1582)
Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud Leedu vastu, kuhu kevadel 1562 suundusid sõjaretkele (Vene-Poola sõda) Smolenskisse koondatud Moskva väed "leedu aladele". Suvel 1562 tegid Moskva väed rüüsteretke Viciebski piirkonda ning Mstsislau ja Lääne-Dvina aladele. Vana-Liivimaal vallutasid Moskva väed Tarvastu ja Põltsamaa.
Leedu vägede vastusõjakäikudena mindi kevadel 1562 Smolenski, Veliže alla ja Pihkvamaa valdadesse ning augustis rünnati Nevelit Pihkvamaal. Sügisel 1562 vallutas Leedu suurhetman Mikołaj Radziwiłł Must tagasi Tarvastu ordulinnuse ning võttis vangi hulga Moskva vojevoode ja seejärel tegi ka sõjakäigu Pihkvamaale. Moskva väed vallutasid kahenädalase piiramise järel 15. veebruaril 1563 strateegiliselt tähtsa Polotski, pärast seda algasid läbirääkimised Moskva ja Leedu vahel.
Läbirääkimise ebaõnnestumise järel alustas Moskva tsaaririik sõjavägede kogumist ja sõjakäiku Leedu vastu, kuid Pjotr Šuiski juhitud väed kaotasid 1564. aasta alguses Tšašniki lahingu Orša all, Mikołaj Radziwiłł Musta vägedele. Lahingu kaotuse tulemusena taganesid Moskva väed Smolenski taha, lahingus langes ka väejuht Pjotr Šuiski. Edasine kohaliku tähtsusega sõjategevus: juunis 1564 tegid Leedu väed sõjakäigu Liivimaale, hetman Aleksander Hilary Połubiński väed ründasid Tartumaa valdu, 22. juunil alustasid vojevood Juri Tokmakovi väed Leedu vägede valduses oleva Ozerištše linnuse piiramist, kuid välilahingu järel Viciebski vojevoodi Stanisław Paci vägedega taganesid. Juulis tegi Vassili Buturlini ratsavägi koos tatari, nogai ja mordvalaste salkadega rüüsteretke Smolenskist, Mstsislau, Kritševi ja Mogiljovi piirkonda. Sõjategevus lõppes pärast 1569. aastat, kui ühinesid Poola kuningriik ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik Lublini uniooniga Rzeczpospolitaks. 1570. aastal sõlmiti Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel kolmeks aastaks vaherahu.
Isiklikku
muudaTal oli kaheksa last, nende seas Mikołaj Krzysztof Radziwiłł "Orb" (1549–1616 Niasviži loss), Rcezpospolita riigitegelane ja Vilno vojevood (1604–1616).
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Enn Tarvel, Estonica't Poola arhiivides ja raamatukogudes. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 21, 1972, nr. 2, lk 154